/nginx/o/2008/08/17/66258t1h28bf.jpg)
Mitmus teeb ainsusele liiga
Helju Vals: kui mitu põrguväravat?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kas see, et tavapäraselt on väraval kaks poolt, annab meile õiguse väravat näha ja kirjutada topelt? Mida muud arvata Postimehe hiljutisest juhtkirja pealkirjast «Põrguväravad»? Meeldetuletuseks: too artikkel rääkis hoiatavalt, et noorte narkolembus juhib neid põrgusse.
Sõnaseletajad raamatud ei ütle otse, et mitmuslik värav oleks venehõnguline, aga just tõlgetes tuletab ennast järelejätmatult meelde näiteks Brandenburgi väravad. Ajaloo võltsing! Seda kuulsat väravat on olnud üks ja ainus.
Ehk on spordi lummus nii suur, et mujalgi räägitakse aina väravatest. Ja turism – see meelitab kas või käega katsuma maailma ehituskunstis tipnevaid väravaid. Aga maailma alguse ja lõpu tähised? Vastus on küsimuse sees: nii nagu A ja O on sümbolid, kuuluvad sümbolite hulka ka taevavärav ja põrguvärav. Ärgem võtkem neilt au jääda ainsusesse.
Hea nali on vastuväide, et mitmuslik värav käivat kokku tänapäeva eluga, sest järjest rohkem ilmuvat päevavalgele arengu (mitte arengute!) vastu patustajaid ja neile jäävat põrgu kitsaks, sissepääs samuti. Mis siin pikalt seletada, kitsus on ammu käes, aga kas jätkuks mitme sissepääsu valvuriks ühte põrgukoera? Rohkem neid ju pole, Kerberos on ainus.
Et me juba põrgu juures oleme, siis väike viide ka põrguveele. Viina visatakse, kärakat pannakse. Üksnes Oskar Lutsule lubab fraseoloogiasõnaraamat selles väljendis muhedat mitmust: tehkem oma väiksed kärakad. Seal, kus käib tähtis arutelu, läheb tavaliselt kärakaks – siin siis kärarohkuse tähenduses. Sellega seostub viisakas sõna «kärajad», mille tõi eesti meediasse novembri algus. ÕS ei lisa seletuses VMO (=vanamoeline), küll aga mitm: rahvakoosolek, nõukoda, nõupidamine. Presidendi nõukoja liikmed käisid Tartus hariduse teemal väitlemas ja päeva koondnimi oli «Presidendi kärajad».
Ei enne ega pärast seda esinduslikku arutelu pole kärama-sõna meedias eriti pruugitud. Ei tea, miks. Erandi moodustab Juurikas, kes kõike märkab ja kirjutama ärkab. Lehes hullutas ta meid oma «Ainult 1 küsimusega» staarjuuksur Lauri Pedajale: «Kuidas bikiinipiirkond kärab?» Ei ole naljaasi, kui tähetantsude partner paneb «trenni ajal siukse paugu, et oi-oi-oi».
Miks meiegi ei võiks eesti väljendivaramut rikastada, olgu või hüüdega «Ära kära!». Hüüaksime näiteks aastavahetusel, enne kui mõni pidu ähvardab oma meeletuses lõppeda põrguväravas.