Helju Vals: kirss tordi peal

Igas numbris küsib SL Õhtuleht kelleltki, kes ette juhtub: «Tšau, mis teed?» Küsiks ta minult, siis vastaksin, et just täna kell 7.18 kaotasin eelviimase lootuse leida seletust, millisest keelest on pärit kirss, mis käib tordi peale.

Eks ole ka SL Õhtuleht ise selle moeväljendiga oma lauseid mahlaseks teinud, nt «Kirsiks magusal tordil on tõsiasi, et tänavuses MK-sarjas võisteldakse veel kahel korral Veerpalu trumpalal, 15 km klassikasõidus».

Siis aga, juuli keskel, tuli tõrge: «Ronaldo riietus oli halva maitse etalon. «Kirsiks» kogu komplekti peal olid pornofilmidest tuttavad hiiglaslikud päikeseprillid.» Kas «komplekti peal» tähendab sedasama mis «tordi peal»? Ja milleks kirss jutumärkides?

See lause lihtsalt tahab muud kujundit. Eestilisest fraseoloogiasõnaraamatust, kus pole ei torti, ei kirssi, leiame «i-le täppi peale panema». Nood jälgid päikeseprillid on täpp i peal, st «joodikupäevitusega ehitud Ronaldo riietuses».

Võtame Postimehe. 1) «Raha on kirss tordi peal, seltskond ja malevahing on peamised.» 2) «... kuigi mehe teenistusleht on enam kui eeskujulik, puudub tordilt uhke kirss, see kõige ihaldusväärsem.» Sujuvuse katkestab lause «Kompotis leidus kirsike igale maitsele: oboekvartett rootsi sopransaksofonisti Anders Paulssoniga, 50-aastaselt saksofonimängu ära õppinud sakslane Ulli A Ruetzel ja ka ärimees Rein Kilk».

Jutt käib Ullude Saxofonistide kontserdist Tartu rongijaamas (Tartu PM). Kompott pole mingi Ronaldo komplekt, kompotis tunneb iga jumala marjake ennast kutsutuna, nii et mul pole õigust targutada, et jälle on ilus kujund lõhutud, tordi ja kirsi liit. Paar aastat tagasi läks see nöpsmari Postimehe pealkirjas koguni üksipäini liikvele – «Kõigile kultuuri, kirssideta!» Kirss kui võitlushüüd. Ja ikkagi. Oma kulinaarset ja ajakirjanduslikku ülesannet ei täida kirss mitte kuskil mujal nii hiilgavalt kui tordi peal.

Liiati kui piserdada talle hõnguseks vinum’it, teate küll.

Kommentaarid