Uuring: fiktiivabielude arv Eestis üha kasvab

Foto: SCANPIX

Kui Euroopa Liidus on fiktiivabielude avastamise ja kahtluste arv viimastel aastatel langenud, siis Eestis on trend hoopis kasvav, selgus sisekaitseakadeemia migratsiooniuuringute keskuse (MUK) ja Euroopa rändevõrgustiku koostöös valminud uuringust.

2009. aastal oli Eestis fiktiivabielu kahtlusega inimesi 10, 2010. aastal 11 ning 2011. aastal koguni 35.

Uuringu tulemuste põhjal saab täheldada, et nn «hallide abielude» sõlmimisel mängib varasemast aktiivsemat rolli organiseeritud kuritegevus, mis on teinud sellest endale täiendava illegaalse finantseerimisallika. Viimastel aastatel on Prantsusmaal, Poolas, Itaalias ja Ühendkuningriigis tuvastatud mitmeid organiseeritud kuritegelikku grupeeringuid, mis korraldasid ebaseaduslikke rändevõrgustikke ning fiktiivabielusid. Grupeeringute saadavad tulud jäävad vahemikku 2 400 - 24 000 eurot ühe abielu kohta.

Keskuse juhi Kert Valdaru sõnul peaks Eesti sellise tõusutrendi olukorras senisest enam tähelepanu pöörama fiktiivabielude ennetamisele ning karistuste karmistamisele. «Arvestades fiktiivabielude kasvavat seotust organiseeritud kuritegevusega, on oluline teavitada oma kodanikke võimalike kuritarvitamise ohtudest, tõhustada ametkondande omavahelist koostööd ning viia läbi koolitusi, et senisest enam ära tunda fiktiivabielusid,» sõnas Valdaru.

Eestis ei ole kehtiva seadusandluse kohaselt fiktiivabielude organiseerimine süüteona karistatav.

Paljud liikmesriigid on välja töötamas poliitikat või muutmas seadusandlust, et paremini tegeleda kuritarvitamist puudutavate küsimustega. Näiteks Tšehhi Vabariigis ja Prantsusmaal on, ja Lätis kaalutakse fiktiivabielude vahendamist ja korraldamist kriminaliseerida.

Valdaru leidis, et ka Eesti võiks kaaluda fiktiivabieludele kaasaaitamise muutmist karistatavaks.