Ekspert: tugevamad omavalitsused koonduvad Põhja-Eestisse

Geomedia juht Rivo Noorkõiv omavalisuste võimekuse edetabeli esitlusel Foto: Andres Haabu

Ehkki kohalike omavalitsuste võimekuse analüüs näitas, et oluliselt paremini tulevad toime üle 5000 elanikuga omavalitsused, leiab pingereast kõrgetelt kohtadelt ka üksikuid väikseid omavalitsusi. Üldjoonena on näha, et võimekamad omavalitsused asuvad Põhja-Eestis, rääkis kohalike omavalitsuste võimekuse uuringu koostanud Geomedia juht Rivo Noorkõiv.

Kõrgemaid punkte saanud kohalikud omavalitsused on püsinud küllaltki sarnasel tasemel läbi nelja aasta, mil uuringut tehtud on. Esikümnest on välja langenud vaid Pärnu ja Keila, nende asemele kerkinud Kuressaare linn ja Ülenurme vald.

Ometigi ei saa öelda, et Eesti väikesed omavalitsused teevad halba tööd. «Indeksis on ka väga väikseid omavalitsusi kõrgel kohal,» rääkis uuringu koostanud Geomedia juht Rivo Noorkõiv ja tõi esile üldpingereas 39. kohale tõusnud väikese Emmaste valla, kus on alla 2000 elaniku.

Värskes edetabelis esimesel kohal oleva Rae valla edu põhjuseks pidas Noorkõiv noort rahvastikku, aga veelgi olulisemaks loodud töökohti. «Rahvastik küll annab indeksis palju punkte, aga kõige olulisem on siiski see, kas omavalitsuses on töökohad olemas või mitte, kui vaatame esikümnes olevaid omavalitsusi,» ütles Noorkõiv.

Kas selline omavalitsuste ülesannete jaotus on mõistlik, et me nõuame Tallinna käest samade ülesannete täitmist kui näiteks Alajõe vallalt?

Positiivsena tõi ta Kuressaare linna ja Ülenurme valla, kes on tänavu jõudnud esmakordselt esikümnesse.

Noorkõiv tõi esile, et tugevamad omavalitsused koonduvad endiselt Põhja-Eesti poole, kui võimekuse nõrgenemine paistab silma Kagu-Eesti suunas.

226 omavalitsuse nimekirja lõppu on siiski platseerunud väiksemad omavalitsused, millest neli on Noorkõivu sõnul seal olnud juba aastaid. Seekord jäi 226 omavalitsuse nimekirja lõppu Õru vald 14,4 punktiga, eelviimaseks Peipsiääre vald 21,8 punktiga. Lõpus on ka Põdrala, Alajõe, Meeksi, Torgua Piirissaare vald.

«Me peaksime läbi mõtlema, kas selline omavalitsuste ülesannete jaotus on mõistlik või ei ole, et me nõuame Tallinna käest samade ülesannete täitmist kui näiteks Alajõe vallalt,» püstitas Noorkõiv küsimuse.

«Kindlasti peab väga hindama nende omavalitsuste tööd, kes pingutavad ja annavad häid tulemusi kohtades, kus on alla 1000 elaniku. Aga ka seal tulevad reaalsed piirid vastu ka kõige suurema innukuse ja pühendumise puhul,» sõnas ka regionaalminister Siim Kiisler.

Ometigi ei tähenda tublimate omavalitsuste esikümnes olemine seda, justkui seal probleeme polekski. «Elanikele paistab silma, kas koolikohti on, lasteaiad on remonditud, kuidas on kauplusi, kas bussiga saab sõitma, kas tee on lahti aetud. Ettevõtja vaatab, kas saab vajadusel oma planeeringu menetletud, kas lubade väljaandmine on aus ja läbipaistev, kas teda asjata ei kotita – see on asi, millest tegelikult sõltub palju,» rääkis Kiisler indeksi esitlusel.

«Meie süsteemi puhul on oluline, et inimeste sissetulekud on suuremad ehk kui peredel rohkem raha, siis on ka omavalitsustel. Seega on oluline, kui palju meie omavalitsused suudavad kaasa rääkida töökohtade loomisel, ettevõtete toetamisel. Vaatame seda tabelit, siis eespool on omavalitsused, kus ettevõtete võimalused on heas korras.»

Kiisler nimetas eraldi Narva linna, mis Eesti mõistes on küll väga suur omavalitsus, kuid on viimaste indeksite põhjal jätkuvalt languses. «Täna on Narva 100. kohal otse Kihelkonna valla ees, kusjuures me ei saa öelda, et Kihelkonna valla asukoht oleks soodsam kui Narva linnal. Seega sõltub palju omavalitsustegelastest,» rääkis Kiisler.

Saue linna tõus ja Pärnu langus

Aastate lõikes omavalitsuste võimekuse muutumisi jälgides tõi Noorkõiv esile Saue linna kerkimist edetabelis (5. kohal) , teisalt aga kurva näitena seni heal kohal olnud Pärnu linna (2006. aastal 3. kohal) järk-järgult langemine regionaalse keskusena langenud esikümnest välja (nüüd 17. kohal).

Nelja aasta jooksul, mil pingerida koostatud, on enim kasvanud võimekus Pihtla, Vändra, Saarepeedi ja Haljala vallas. «Need on väiksed omavalitsused, osa neist ka seotud keskustega, aga on ka kaugemaid valdu. Seda tuleb uurida, miks see nii on,» arvas Noorkõiv.

Suurimad langejad seevastu on olnud Loksa linn, Kõlleste vald, Albu vald, Vasalemma vald, Tõstamaa vald.

Kohaliku majanduse eest saadud punktidega tõuseb loomulikult esile Tallinn, mis pole üllatav. «Selge see, et Tallinn on kõige tublim, pakkudes inimestele mitmekülgset tööd. Mida kirevamad on töövõimalused, seda enam on linn ka konkurentsivõimeline.» Selles tabelis juhibki pealinna regioon (Tallinnale järgnevad Rae, Saku ja Viimsi vald), siis Tartu, lisaks tulevad juurde Kuressaare ja Pärnu.

Elanikkonna heaolu poolest tõusevad esile Kiili ja Viimsi vald ning Saue linn. Kohaliku omavalitsuse organisatsiooni tugevusega hiilgavad Viimsi vald, Tallinna linna ja neile järgneb Paldiski. «See on Euroopa Liidu rahastamise puhul väga oluline, et igas piirkonnas oleks suutlikkus abi vastu võtta, ise korraldada. See on tõsine indeks. Siin on ka küsimus sellest, kui palju on munitsipaalvõim.»

Omavalitsuse finantsolukorra poolest on esirinnas need, kes saavad maa erikasutusloast ja kaevandusloast makse (Mäetaguse, Illuka, Maidla vald) ning alles viiendal kohal on Rae vald.