Parlamendikomisjonid toetavad apteekide asutamispiirangute muutmist

Foto: Toomas Huik / Postimees

Parlamendi põhiseaduskomisjon ja sotsiaalkomisjon toetasid täna õiguskantsler Indrek Tederi ettepanekut muuta ravimiseaduses apteekide asutamispiiranguid, mis tema hinnangul on põhiseadusega vastuolus.

Sotsiaalkomisjoni esimees, Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Margus Tsahkna ütles Postimehele, et mõlemad komisjonid otsustasid täna õiguskantsleri ettepanekut toetada ning järgmisel nädalal peab seaduse muutmise osas seisukoha võtma ka riigikogu täiskogu.

«Kui riigikogu otsustab õiguskantsleri ettepaneku heaks kiita, kavatseb sotsiaalkomisjon koos osapooltega välja töötada seadusemuudatuse, mis oleks põhiseadusele vastav ning mille tulemusel apteegiteenuse kättesaadavus, eelkõige maapiirkondades, muutuks inimestele paremaks,» lausus Tsahkna.

Teder leidis 20. septembril riigikogule saadetud ettepanekus, et praegused piirangud ei taga apteegiteenuse kättesaadavust ega õigusta seetõttu nendega kaasnevat ettevõtlusvabaduse ja võrdsuspõhiõiguse riivet. Varem on piiranguid kritiseerinud ka nii konkurentsiamet kui riigikontroll.

Õiguskantsler meenutas, et asutamispiirangute kehtestamise hetkeks oli apteegiteenuse turul kujunenud olukord, kus linnades oli apteekide vahel tihe konkurents, kuid maapiirkondades apteekide arv järjest vähenes ning teenus polnud kõigile inimestele geograafiliselt kättesaadav. Seetõttu võttis riigikogu 2005. aastal vastu otsuse piirata uute apteekide asutamist, mille otseseks tagajärjeks on tema sõnul valdavalt apteegiteenuse osutamise turgude lukkuminek uutele tulijatele.

Tederi sõnul on nende sätete kehtestamist põhjendatud vajadusega tagada kõigile inimestele apteegiteenuse võrdsem ja parem kättesaadavus. «Ometi pole selliste geograafiliste ja demograafiliste piirangutega võimalik saavutada apteegiteenuse kättesaadavust piirkonnas, kus kvaliteetse teenuse pakkumiseks puudub piisav nõudlus, mis motiveeriks ettevõtjat teenust osutama,» ütles ta.

Samuti takistavad piirangud Tederi sõnul suure nõudlusega piirkonnas ettevõtlusalast tegevust neil, kes sooviksid apteegiteenuse osutamist alles alustada või oma tegevust laiendada. Teisisõnu oleneb juurdepääs teenuse osutamisele tema sõnul sellest, kes tegutses apteegiteenuse turul enne piirangute kehtestamist.

Teder märkis, et kuna ravimite tarbijale müügi kanalid on seaduse alusel piiratud apteekidega, siis ulatub turulukk väljapoole apteegiteenust, mõjutades konkurentsi ka hulgimüügi tasandil. «Ettevõtjate taoliseks erinevaks kohtlemiseks pole aga objektiivset ja mõjuvat põhjust. Vastupidi, kõnealused piirangud on praktikas asunud vastu töötama eesmärgile, miks need piirangud üldse kehtestati,» lausus ta.

Õiguskantsler lisas, et tema hinnangul tuleks püüda sama eesmärki saavutada ettevõtlusvabadust vähem riivaval moel. «Seejuures leian, et sellistes piirkondades, kus pakkumist oleks piirangu puudumisel piisavalt, tagab vaba konkurents teenuse kättesaadavuse ilma ettevõtlusvabadust ja võrdsuspõhiõigust piiramata. Apteegiteenuse turuluku kaotamine avardaks ravimimüügiga tegelevate ettevõtjate võimalusi turgu haarata ja laieneda, mis aitaks muuta kujunenud olukorda, kus ravimimüügi jae- ja hulgimüügiturge kontrollivad suures osas kaks suurt ettevõtjat,» märkis ta ettepanekus.

Ettepanekule on viimastel nädalatel vastuseisu avaldanud nii Eesti Apteekide Ühendus kui Eesti Apteekrite Liit, kelle hinnangul ei ole õiguskantsler teemat piisavalt analüüsinud, kuulanud ära turuosaliste seisukohti, tutvunud Euroopas tehtud asjakohaste uuringute ja Euroopa Kohtu praktikaga ega tunne ravimivaldkonda.