Maa-apteegid on sattunud löögi alla

Talveks välja sureva umbes poole tuhande elanikuga Võsu aleviku apteek on olnud avatud viimased kolm aastat. «Kogu aeg ei jõua lapsed oma pensionäridest vanematele siia ravimeid tuua,» tõdes apteeker Svetlana Jarosh (vasakult) läinud reedel. Võsu elanikud Elle Hallimäe ja Rita Freiberg ei kujutaks elu ilma apteegita enam üldse ette. Foto: Andres Haabu / Postimees

Maa- ja väikeapteekide kaitseks seitsme aasta eest kehtestatud apteekide asutamispiirang tuleb õiguskantsler Indrek Tederi hinnangul ettevõtlusvabaduse riive tõttu kaotada.

Õiguskantsleri ettepaneku põhjendus näib esmapilgul üllas - vähem piiranguid peaks suurendama konkurentsi, see omakorda tõstma teenuse kvaliteeti ja langetama ravimihindu. Apteekrid leiavad aga, et muudatus on surmahoop maa-apteekidele, mida ootab ees uus sulgemislaine.

Täna selgitab Teder muudatuse vajalikkust riigikogu sotsiaal- ja põhiseaduskomisjonis. «Tutvudes õiguskantsleri põhjendustega, olen mina seda meelt, et riigikogu peaks seadusemuudatust toetama,» ütles riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees, Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Margus Tsahkna. «Kui sotsiaal- ja põhiseaduskomisjon nii otsustavad, siis tuleb kokku kutsuda kõik osapooled ja arutada, kuidas parim lahendus leida.»

Eesti Apteekrite Liit ja Eesti Apteekide Ühendus võitlevad tuliselt õiguskantsleri ettepaneku vastu, leides, et Teder käitub Eesti tervishoiupoliitika seisukohalt vastutustundetult. «Tervishoiupoliitikas ei saa olla kohta läbimõtlemata eksperimentidele. Kui riik asutamispiirangud kaotab ja selle tulemusena maa-apteegid kaovad, siis hilisemad katsed apteegivõrgu taastamiseks ei ole riigile enam majanduslikult jõukohased,» rõhutavad apteekrid.

Apteegid ja apteekrid leiavad, et õiguskantsler ei ole teemat piisavalt analüüsinud, kuulanud ära turuosaliste seisukohti, tutvunud Euroopas tehtud asjakohaste uuringute ega Euroopa Kohtu praktikaga ning ei tunne ravimivaldkonda.

Õiguskantsler on veendunud, et piirangud ei taga apteegiteenuse kättesaadavust ega õigusta seetõttu nendega kaasnevat ettevõtlusvabaduse ja võrdsuspõhiõiguse riivet. Ehk Tederi enda sõnad - apteek või restoran/taksoteenus, mis seal vahet. Vahe on selles, et kui toitlustus- või taksoteenus on tavaline äritegevus, siis apteegiteenus moodustab osa tervishoiuteenusest.

Viimased 19 aastat Põhja-Euroopa ühe juhtiva ravimite hulgi- ja jaemüügi kontserni Tamro Eesti filiaali juhtinud Tarvo Vaasa kinnitab, et oli 2005. aastal piirangute loomise vastu, kuid tunnistab, et need on end ära tasunud – turg on korrastunud. Vaasa sõnul ei tähenda piirangute kaotamine kindlasti ravimite odavnemist ja kvaliteedi tõusu, pigem vastupidi.

Pikemalt loe Postimees Plussist või Postimehe tänasest paberlehest!