:format(webp)/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
/nginx/o/2009/03/27/154608t1h32d1.jpg)
Täna majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis toimunud digi-TV teemalisel arutelul ütles Eesti digipöörde juht Jüri Pihel, et digitaaltelevisioonile üleminek pole lihtsalt tehnoloogia muutus, vaid ka suurema vabaduse ja valikuvõimaluste küsimus.
Digipööre toob juurde uusi telekanaleid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Digitaaltelevisioonile ülemineku valitsuskomisjoni juht Pihel ennustas, et digiajastul ehk pärast analoogsaatjate väljalülitamist järgmise aasta juulis, pole enam märkimisväärne uudis, kui mõni telekanal juurde tuleb, nime muudab või tegevuse lõpetab.
Põhjuseks asjaolu, et digitaalkujul on signaali levitamine odavam ja võimalike kanalite arv suurem kui analoogis. See võimaldab alustada väiksemale vaatajaskonnale suunatud telekanalitega.
Nii on see läinud juba digipöörde läbi teinud Soomes – suured telekanalid on küll alles, kuid juurde on tekkinud palju väiksemaid, mille vaatajaskond jääb ühe protsendi ringi. Samasugune muutus on viimastel aastatel toimunud ka Briti televisiooniturul, kus pea 70 protsenti turust jagavad omavahel viis suurt ja kaua tegutsenud kanalit, ülejäänud 30 protsenti jaguneb koguni 433 kanali vahel.
Lisaks uutele telekanalitele ootavad telegurmaani ees mitmesugused lisateenused, millest esimesed juba turul, näiteks elektroonilised telekavad, TV-mängud, videolaenustus ja pildialbum teleris.
Elioni digi-TV arendusjuht Valeri Raag jätkas tuleviku TV-teenuste loetelu võimalustega lugeda teleri vahendusel e-posti, surfata internetis, suhelda ning osaleda hääletustes ja arvamusküsitlustes.
Uut on oodata ka reklaami valdkonnas. Raag kirjeldas tulevikureklaami järgmiselt: käib pitsareklaam ja samas jookseb kiri, et vajutades puldil sellele ja sellele klahvile saab pitsa kohe koju tellida.