Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

Maruste: maailmavaate sihtasutustega läheme edasi uuel aastal

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Oliver Kund
Copy
Artikli foto
Foto: Teet Malsroos / Õhtuleht

Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste ütles, et maailmavaate sihtasutuste (MSAde) loomine on päevakorrast maas tõenäoliselt kuni järgmise aasta alguseni, aga pikas perspektiivis on see hea idee, mis väärib teostamist.

«Kõigepealt on vaja ära lahendada erakondade rahastamise küsimused ja need otsused, mis puudutavad ka MSAde rahastamist. Minu arvates on maailmavaate sihtasutused ju õige asi – kui nad ühtsetel alustel on, siis mis selle vastu saab olla?» küsis Maruste.  

Liiga väge selgitustööd

Põhiseaduskomisjoni esimees meenutas, et vastuseis MSAdele (toona DASAd) tekkis 2011. aasta detsembris sellest, et põhiseaduskomisjoni esitatud erakonnaseaduse muutmise eelnõu, mis DASAde loomise lubas, tuli liiga järsku ja selgitustööd jäi väheks.

«Tegelikult ju vastuseisu tekitas mitte idee ise, vaid välja pakutud rahastamise mudel. Ma olen sellega nõus. Selle rahastusega on võib-olla mindi liiga kaugele ja see asi tuleb üle vaadata,» arutles Maruste.  

Mullu aasta lõpus kirjutati 2012. aasta riigieelarvesse välisministeeriumi reale viimasel hetkel 900 000 eurot ehk 225 000 eurot iga parlamendierakonna kohta nende maailmavaadet selgitava sihtasutuse jaoks, mis saaks tegutseda nii Eesti kui ka välismaal.

«DASAde loomisel oli ette nähtud kohene riigi dotatsioon. See tekitas paksu verd, et erakonnad hakkavad oma positsioone propageerima ja määravad sellele kohe ka rahastuse. See on põhimõtteliselt õige argument,» ütles Maruste.

«Tuleb otsustada, kuidas seda teha – kas anda riigieelarvest või avada tee mingisugustele maksudele või annetustele ja kellelt – kas füüsilistelt isikutelt või ettevõtetelt.»

Kui vaibub erakondade rahastamise skandaal ning õnnestub leida loogiline mudel maailmavaate sihtasutuste rahastamiseks tulevikus, ei näe Maruste nende loomiseks mingeid takistusi. Tõenäoliselt võtabki põhiseaduskomisjon nende loomise teemaks 2013. aasta algul.

«Seista vastu erakondade taotlusele luua sihtasutusi, mis nende ilmavaadet arendab, edendab, selgitab, uurib – see on ju päris sõge! Eesti poliitika on praegu liiga probleemi- ja isikukeskne, selle asemel, et olla rohkem ideoloogiakeskne,» põhjendas Maruste, mis MSAd ühiskonnas vajalikud oleksid.

900 000 eurot

See, mis saab tänavu sihtasutuste jaoks eraldatud 900 000 eurost, pole teada. Välisministeeriumi pressiesindaja Minna-Liina Lind ütles, et ministeerium on teinud taotluse kanda raha riigikogu kantselei eelarvele, et parlament sellele veel enne aasta lõppu uue kasutuse leiaks. «Kuna seadust MSAde kohta pole, siis me ei saagi selle rahaga midagi teha,» põhjendas ta.  

Parlamendi kantselei vastas Postimehele, et ei tea mis rahast edasi saab, sest seda pole sinna planeeritud.

Välisministeeriumi eelarvel on MSAdele aga juba ka järgmiseks aastaks 900 000 eurot ette nähtud. Seda saab kasutada aga alles siis, kui MSAsid käsitlev seadus vastu võetakse. «Kui ei võeta, siis läheb see taas riigikogu eelarvesse või ministeeriumi arengukoostöö summade hulka, mida me siis saame välja jagada vastavalt esitatud projektidele või ka humanitaarabi korras,» ütles Lind.   

Mida hakkavad tegema maailmavaate sihtasutused?

 Eelnõu järgi on sihtasutustel kolm eesmärki:

 -maailmavaatelise kodanikuhariduse edendamine projektide, toetuste ja informatsiooni levitamise kaudu;

 -demokraatia arendamise ja poliitika alaste uuringute ning erakonnaliikumise ajaloo uuringute teostamine ning selliste uuringute edendamine ja toetamine;

 -sihtasutusega seotud maailmavaate ja selle maailmavaatega seotud erakondade ajaloo jäädvustamine.

Tagasi üles