Mare Taagepera: haridus ja demokraatia

Mare Taagepera Foto: SCANPIX

Hariduses kajastub muu hulgas ka riiklik kultuur. Kuna olen Eesti, Ameerika ja Soome haridussüsteemiga mõnel määral tuttav, siis vaatan neid lähemalt, eriti kuna teistest süsteemidest saab sageli ka häid ideid.

Eestis on otsustatud avalikustada kõikide koolide eksamitulemused, otsekui oleks jalgpallivõistlus kõikide koolide vahel. Ameerikas mängitakse eri liigades: on «suure linna koolid», mida omavahel võrreldakse, «väikse maakoha koolid», «jõukamad» ja «vaesemad» koolid. Soomes ei avalikustata eksamitulemusi üldse. Soome haridussüsteem on rajatud võrdsete võimaluste põhimõttele. Alles hiljuti oli uudistes, et Soome on raha panustamas ühte nõrgemasse koolipiirkonda. Mida sellega saavutatakse? Usaldus, soomlaste endi sõnul. Usaldus rahva poolt, et riik tegeleb kõigi inimeste võimete realiseerimisega.

Eestis ja Ameerikas on eliitkoolide süsteem, Soomes ei ole. Ameerikas ei ole seda avalikult tunnistatud. Probleemiks on, et toimub järjest süvenev kihistumine: tugevamad koolid saavad tugevamaks ja nõrgemad jäävad nõrgemaks. Ebavõrdsus kasvab Ameerikas ja ma kardan ka, et Eestis, kui midagi kiiresti ette ei võeta. Oli hea meel lugeda haridusministri kinnitust, et usutakse kodulähedasse põhikooli (PM, 07.09). Selle asemel et leida riiklikku toetust nõrkadele koolidele, on Ameerika läinud erakoolide teed, mis ei ole kahjuks selgeid tulemusi andnud.