Olari Koppel: kokkulepe kui säästlik poliitika

Olari Koppel Foto: Erakogu

Osa arvab, et kaasamine ehk kooskõlastusringi avardamine pikendab teed tulemuseni ja ka maksab rohkem. Tegelikult aitab kokkulepete käsitlemine poliitilise protsessi sisendina aga hoopis kokku hoida, kirjutab Eesti Koostöö Kogu juhataja Olari Koppel.

Erinevalt ettevõtlusest, kus eluterve ja kohati karm konkurents peaks andma meie käsutusse paremaid tooteid ja teenuseid soodsama hinnaga, eeldab ühiskonna, rahva ja riigi edenemine pigem kokkulepet kui pidevat heitlust. Ehk siis see, mida seadusesilm käsitleks ärimaailma puhul keelatud kartellileppena, on ühe riigi puhul, aga ka riikide vahel pigem soovitud eesmärk.

Kuigi Eestis tavatsetakse väita, et kunagise üksmeele asemele on tulnud vastandamine, ei peaks kokku leppimise vägi meile võõras olema. Näiteks välis- ja julgeolekupoliitikas on järgitud kindlat joont ning seda sõltumata sellest, missugune maailmavaade parajasti valitsuse otsuseid kujundab.