Kõlvart: vaidlus kapoga ei lahene kindlasti esimeses kohtuastmes

Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart Foto: Toomas Huik

Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart rääkis Postimehele antud intervjuus, kuidas on plaanis pealinnas korrastada koolivõrku, miks ta võitleb vene õppekeele säilitamise eest ning mida loodab kohtuvaidlusest kaitsepolitseiga.

Mismoodi Tallinna koolid võiksid lähiaastatel muutuma hakata?

Kõigepealt peame lähtuma sellest, millised on nägemused riigi tasemel. Me teame, et riik on teinud põhimõttelise otsuse, et põhikoolid ja gümnaasiumid tuleb lahutada. Samas ei ole selle kohta kahjuks siiamaani tehtud seadusmuudatust ega ministeeriumi määrust või otsust. Tänaseni on see kõik pigem retoorika.

Selle tõttu oleme praegu olukorras, kus ühest küljest peame midagi tegema, teisalt aga me ei tea, kuidas see süsteem riigi tasandil toimima hakkab. See ei tähenda, et me istume ja ootame, aga võib juhtuda, et me korrastame koolivõrku oma nägemuse alusel, siis aga tulevad seadusmuudatused, mis sunnivad meid jälle muudatusi tegema.

Kas te kõhklete, et plaanid, mida haridusminister Jaak Aaviksoo on välja käinud, ikka päris selliselt ellu viiakse?

Kui meenutada, siis koolide lahutamisest rääkis ka [eelmine haridusminister Tõnis] Lukas, aga seda ei tulnud. Nüüd, praeguse ministri puhul, ma olen kindel, et tuleb. Sellegipoolest iga ametnik teab, et tähtis on see, kuidas otsust ellu viiakse.

See on siiski selge, et mingeid muudatusi Tallinna koolide seas siiski tehakse?

Jah, me teeme neid seepärast, et selleks on reaalne vajadus – gümnaasiumiosa väheneb. Mõnedes koolides see gümnaasiumiosa ei vea välja, aga see ei tähenda, et me kooli kinni paneme, vaid seda, et tegevus tuleb ümber korraldada. Kas saab koolist põhikool või oleks vaja koole ühendada. On eri võimalusi, kas kaks kooli mahutatakse ühte hoonesse või kahte. Mina isiklikult arvan ja millest me oleme ka haridusameti ja koolidirektoritega rääkinud, et süsteem peaks olema paindlik. Hariduse valdkonnas midagi muuta väga kiiresti ei ole väga tark.

Tallinnas võiks olla loodud niinimetatud klassikaline gümnaasium, nagu seda näeb ka haridusministeerium. Seal oleks 540 last, kolm suunda ja ainult gümnaasiumiklassid. Ma ei ole küll näinud analüüsi – kas seda üldse on olemas? -, miks selline süsteem oleks parem kui praegune. Ma ei räägi sellest, kas see toob raha kokkuhoidu, aga just hariduse aspektist vaadatuna. Sellegipoolest klassikaline gümnaasium võiks olla ka Tallinnas ja kui see tõestab ennast, et see on parim vorm, siis ta ise tõmbab õpilasi erinevatest koolidest endale ja seal lähevad gümnaasiumiosad kinni. See poleks revolutsioon, vaid evolutsioon. Mitte nii, et paneme ühe aastaga kõikides koolides gümnaasiumiosa kinni ja otsustame, et ainult siin hoones on gümnaasium. Toome bussid, viime ühest koolist gümnaasiumi lapsed ära…

Selline loomulik protsess võiks vist aega võtta väga kaua, enne kui üks uus gümnaasium end õigustaks ja teised ise end sulgeda otsustaks?

Jah, aga miks mitte? Mina küll ei arva, et praegune süsteem ei toimi. Miks Prantsuse lütseumist, Tallinna reaalkoolist, Gustav Adolfi gümnaasiumist või Inglise kolledžist peaks tegema põhikooli või ainult gümnaasiumi? Kas süsteemi, mis näiteks reaalkoolis on loodud 90 aastat tagasi, on tarvis muuta? Me näeme, et need koolid annavad tulemusi, seal on loodud mitte ainult hariduslik, aga ka kasvatuslik protsess, seal on traditsioonid, reeglid ja see annab tulemusi. Kas nüüd me peaksime otsustama, et kuna seal koolis pole gümnaasiumiastmes 540 õpilast, tuleb gümnaasiumiosa ära kaotada ja lapsed peaksid edasi õppima teises asutuses, teises kliimas, teiste õpetajatega? Kas siis nende õppetulemused saavad paremaks?

Aga Tallinnas on ka palju koole, mis pole nii edukad.

Jah, seepärast arvangi, et süsteem võiks olla mitmekülgne. Võiksid olla koolid, kus õpe toimub 1. kuni 12. klassini ja loomulikult mõned koolid lähevad gümnaasiumist üle põhikoolideks – ja ma arvan, et juba järgmisest õppeaastast Tallinnas neid on.

See peaks toimuma tasapisi. Kui 10. klassi tuleb 10-12 õpilast, pole mõtet seda avadagi. Las siis 11. ja 12. klassid õpivad lõpuni, kahe aasta pärast seal koolis enam gümnaasiumiastet pole.

Kas te arvate, et koolid võtavad ise sellised otsused vastu?

Ei, seda otsustab linn. Linn ütleb, et kui teil on 10. klassis vähe lapsi, siis te seda ei ava. See pole ka majanduslikult otstarbekas. Meie koolivõrgu korrastamise programmis on see ette nähtud. On ka plaanis mõned koolid omavahel ühendada, eelkõige juhtimiselt. Pole välistatud mõnede puhul ka see, et kaks kooli kolivad kokku ühte hoonesse.

Me ei hakka midagi ootama. Kus on ilmselge, et muudatusi tuleb teha, teeme koostöös koolidega ära.

Tooge mõned konkreetsed näited.

Näiteks Lasnamäe üldgümnaasiumis, Paekaare gümnaasiumis on õpilasi vähe. See ei tähenda, et me paneme need koolid kinni, aga valikuid tuleb teha.

Ka Pääsküla gümnaasiumis on õpilasi vähe, aga ma olen kindel, et kui ülejärgmisel aastal jõuame selle hoone renoveerida, siis tuleb sinna palju lapsi. Seal on head õpetajad, tugev direktor ja seal on ka vajadus õppekohtade järele.

Lasnamäel koolikohtadega sellist probleemi pole. Seal on pigem vene õppekeelega koolikohti puudu, aga eestikeelsetes koolides mitte. Üldse ei saa öelda, et koolide puhul oleks sellist kohtade probleemi nagu lasteaedades. Kui ühes linnaosas on vähem ruumi, siis kuskile lapsed ikka kooli saavad. Samas pole mõtet koolimaju juurde ehitada, sest näeme, et laste arv hakkab langema.

Kas te näete, et vene õppekeelega koolide järele vajadus pigem kasvab või väheneb?

Pigem väheneb, aga mitte nii palju, et need oleks kunagi vaja üldse kinni panna. Me teame, et ajalooliselt on vene koolid Eestis olnud juba iseseisvumisest saadik. Nende arv väheneb, aga seda protsessi pole vaja ülemäära kiirustada, see läheb loomulikult. Mõned vene perekonnad panevad oma lapsed eesti koolidesse, kui neil on võimalik lapsi aidata – ja mitte ainult õppetöös, vaid ka toetada psühholoogiliselt – ja mina arvan, et hariduse mõttes on neil lastel seal parem kui sellises vene koolis, kus vene õpetajad vigases eesti keeles õpetavad lapsi, kes ei saa neist aru.

Samas peab jääma võimalus, et vene lapsed õpivad vene keeles. Tagatud peab olema ka kvaliteetne eesti keele õpe ja muidugi ka mõned tunnid eesti keeles. Seda võiksid aga otsustada koolijuhid, kui palju tunde antakse eesti keeles, kui palju on neil selleks kvalifitseeritud õpetajaid.

Oma ametiaja algusest saadik olete võidelnud vene koolides vene õppekeele säilitamise eest. Oli see juhus või nägite juba ammu, et see on koolides probleemiks?

Esiteks tahan öelda, et see on kahjuks ainus osa, mida peegeldab Eesti meedia. Ma ei saa öelda, et vene koolid oleks minu põhitegevus selles ametis, see pole isegi 10 protsenti mitte. Esiteks on vene koole vaid üks kolmandik kõigist Tallinna koolidest, teiseks on meil palju teisi probleeme, mida lahendada.

Aga poliitiliselt tuleb nii välja tõesti ja seda ma ei ole varjanud juba enne linnavalitsusse tulemist, et see, et meie riigis oleks vene lastel õigus õppida oma emakeeles, on mitte ainult vene kogukonna vajadus, vaid ma siiralt usun, et kogu meie ühiskonna vajadus. Meil on vaja rohkem haritud inimesi, ükskõik, mis keeles nad on õppinud. Ei ole normaalne, et riigis, kus on 30 protsenti venekeelseid inimesi, ei ole neil haridussüsteemi, akadeemilist eliiti, arusaamist vene kultuurist.

Samas on eestikeelsele õppele üle läinud koolidel üpris hästi läinud riigieksamitel. Kuidas te seda hindate?

Need koolid, kes on valmis, võivad ju üle minna. Küsimus on selles, kas üleminek on kvaliteetne. Võime ju tuua näiteks Tallinna humanitaargümnaasiumi, aga me teame, et see kool oli tugev keelekool ka nõukogude ajal. Nende kõige parem tulemus oli eesti keele eksamil. See on ju normaalne, et kus on keelekümblus, saadakse kõige parem tulemus keeleeksamil! See tõstabki nende edukust.

Teisalt on ka väga kõrgel positsioonil ka koole, kus taotletakse vene õppekeele jätkamist, näiteks Linnamäe vene lütseum, samuti Tõnismäe reaalkool. Võime tuua ka teistsuguseid näiteid: Läänemere gümnaasium, kus on palju aastaid keelekümblust sisse viidud, on edetabeli all, rääkimata Tapa gümnaasiumist.

Seega peakski olema vene lastel võimalus, et kui oled selleks valmis, õpid eesti koolis. See on parim lahendus keele õppimiseks. Aga kõik ei saa sellega hakkama.

Aga miks siis muidu heade tulemustega kool ei saa hakkama eesti õppekeelele üleminekuga? Kas ei ole tahtmist?

Nagu ma ütlesin, mõni kool saab hakkama. Aga teises koolis on ka vene keeles õppinud lastel head tulemused. Sellesama Linnamäe vene lütseumi vilistlastest 95 protsenti õpivad ülikoolides, üle 60 protsendi neist just Eestis. Järelikult saavad nad ka keelega hakkama ja pole probleemi.

Mihhail Kõlvart räägib paar päeva tagasi venekeelselt taksojuhilt kuuldud murest, kuidas tema laps käib kooliprobleemide pärast psühholoogi juures, kus selgus, et vastumeelsust tekitab kool seetõttu, et laps ei saa midagi aru eesti keeles toimuvast loodusõpetusest.

Keegi ei ole selle vastu, et eesti keelt õppida. 99,9 protsenti lapsevanematest tahab, et nende lapsed õpiks eesti keelt. Aga lastel on võõrkeeles keeruliste ainete õppimisega raskusi. Need probleemid ei ole välja mõeldud, need on reaalsed. Kõige hirmsam on see, et praegu ei soovi keegi neid näha, kujutatakse ette, et kõik on hästi läbi mõeldud, aga need tulevad teravalt välja 5-10 aasta pärast, kui tänased lapsed on suureks saanud. Nendest tuleb kogu ühiskonna probleem, mitte ainult vene kogukonna probleem. Nad ei oska eesti ega vene keelt, neil pole teadmisi… Sest praegu puuduvad selleks metoodika, õpikud, õpetajad.

Vene õppekeele eest võitlemine viis teid ka kohtusse, kaebasite kaitsepolitsei aastaraamatus avaldatu eest kohtusse. Mida te loodate kohtust saada?

See on keeruline teema. Nii palju kui mina näen, ei ole asi enam minus ega selles raamatus. Asi on selles, mis toimub üldiselt meie riigi demokraatiaga. Mul on selle aja jooksul tekkinud nii palju näiteid, et kui ma ei teaks, arvaks, et selline asi toimub mitte Eestis, vaid kuskil Moskvas või Minskis.

Kindlasti see asi ei lahene esimeses astmes, paremal juhul ehk riigikohtus. Esiteks ei saa ma siiamaani aru, milles mind süüdistatakse. Kui ma võitleksin seaduste vastu, peaks selle kohta olema algatatud kriminaalmenetlus. Kui ma tegutseksin riigivastaselt, siis ka selle kohta on kriminaalseadustikus paragrahvid olemas. Kui see on nii, nagu kapo peadirektor Raivo Aeg väitis teises intervjuus, et Kõlvart tegutseb seaduste raamides ja kasutab oma põhiseaduslikke õigusi, siis mul tekib küsimus, miks mind pandi sinna aastaraamatusse? Minu jaoks seda vastust siiani pole, loodan, et kohus annab mulle selle.

Ma usun meie kohtusüsteemi, aga mis toimub praegu, on kummaline. Kõigepealt oli aastaraamat, siis olid minu kaebused kapo vastu, siis kapo palkab endale Eesti ühe kallima advokaadi, kellega koos käib kapo nüüd koolides ja nõuab vestlusi direktorite, õpetajate, vilistlastega. Kui neil on tõendeid selle kohta, et Kõlvart kedagi survestas, siis miks on neid tõendeid vaja otsida veel tagantjärele? Need peaks olema enne aastaraamatu väljaandmist, aga see toimub praegu.

Teine asi on see, et kapo väidab, et neil on tõendid, mis on riigisaladus, ning nõuavad, et minu advokaadid võtaksid endale kohustuse nende tõenditega tutvuda. See tähendaks, et neid saaks kontrollida mitu kuud, see venitaks menetlust. Isegi kui mu advokaadid saaksid selle loa ja vaataksid tõendeid, ei saaks nad isegi minuga neist rääkida. Mis tõendid need on, keegi ei tea.

Nüüd edasi. Kui kapol oli tähtaeg esitada tõendid, siis nad ei esitanud neid, väites, et need on salastatud. Nad tegelevad alles sellega, et leida tõendeid, mis ei ole salastatud. Neile anti teine tähtaeg. Selleks saatis Jõks [Allar Jõks on kaitsepolitseiameti esindaja selles kohtuasjas – toim] materjalid, aga tõendeid ei lisanud. Tõendid lisas järgmiseks päevaks, kui tähtaeg oli juba möödas. Kohtupraktikas tähendab see, et kui sa pole tähtajaks esitanud tõendeid,  pole neid olemas. Järgmisel päeval loeme Postimehest, et kapo esitas tähtajaks kohtule tõendid. Aga see on vale!

Ühesõnaga, kaitsepolitsei esindajad trikitavad kohtus teie meelest?

Võib ka nii öelda, ma nimetaks isegi teisiti. Aga ma arvan, et see pole ammu juba enam minu või õppekeele probleem, see probleem on suurem.

Mille või kelle vastu?

Ma arvan, et probleem on selles, et keegi saab mõjutada süsteemi lähtuvalt ideoloogiast. Kui keegi otsustab, et need inimesed on vaenlased, siis on nende vastu üles kutsutud terve süsteem. Täna on see üles kutsutud Kõlvarti või venekeelse hariduse vastu, homme võib see olla mingi hoopis teine teema või inimene. Ma kardan, et kui süsteem nii toimib, toimib see ükskõik kelle vastu.

Nüüd algab järgimise aasta linnaeelarve koostamine. Kas olete kaardistanud, mis järgmisel aastal peamised eesmärgid?

Loomulikult on vaja minna edasi uute lasteaiakohtade loomisega. Arvan, et on hea tulemus, et sel aastal lõime umbes 500 uut kohta. Suurem osa nendest tuli lasteaedades lisarühmade avamisega, aga aasta lõpuks saab renoveeritud ka kaks lasteaeda. Sellega tuleb jätkata.

Selleks on kaks võimalust – kas ehitada välja uusi lasteadu või avada veel uusi rühmi. Uutest lasteaedadest üks on endine Läänemere gümnaasiumi algklasside hoone, mis on plaanis järgmisel aastal avada. Veel üks plaan on avada Koidula tänava lasteaed, niinimetatud endine Vene muuseum. Selle projekteerimine natuke venib muinsuskaitsenõuete tõttu, seega valmis järgmisel aastal ehitada ei jõua, aga alustada saame.

Kuna meil laste arv vaheldumisi kasvab ja kahaneb. Kunagi ehitati lasteaedades rühmaruumid ümber spordisaalideks, siis nüüd on aeg, kus ehitame need saalid ümber rühmaruumideks.

Kas ka teistel lasteaedadel on lootust eelarvest lisaraha saada?

Ma arvan küll. See on läbirääkimiste tulemus, aga võrreldes eelmise aastaga said sel aastal lasteaiad 7 miljonit eurot rohkem. Järgmisel aastal peab see eelarve samuti kasvama, aga ma ei ole kindel, kas selline hüpe tuleb.

Järgmisel aastal peaks renoveerima veel vähemalt kaks kooli. Pääsküla kooli järgmisel aastal veel ei jõua, aga prioriteet on Kadrioru saksa gümnaasium, teiseks Ehte humanitaargümnaasium.

Spordist rääkides hakkavad kehtima uued nõudes spordiorganisatsioonide finantseerimisel. Praegu vormistavad spordiklubid endale koolitusload ja kinnitavad õppeprogrammid. See annab lapsevanematele võimaluse lapse treeningute eest saada tulumaksutagastust maksuametist.

Järgmisel aastal on suur investeering Varraku tänava spordikompleks, kuhu tuleb jäähall, hiljem ka võimlemise hall. Plaanis on saada valmis ka Sõle tänava spordikompleksi projekt.