/nginx/o/2011/08/25/722376t1hf4af.jpg)
Kui Euroopa Liit hakkas paar aastat tagasi kehtestama seadust, et töönädal ei või olla pikem kui 48 tundi, nurisesid Briti kirurgid, et nende jaoks tähendab see tööaja vähendamist ja et siis kaotavad nad oma kvalifikatsioonis ja oskustes. USAs, kus koormused on veelgi ulmelisemad, kaebasid kirurgiaresidendid siis, kui sealne valitsus otsustas töönädala maksimeerida 80 tunni peale.
Kirurgide väited nii USAs kui Suurbritannias olid ühesugused: kirurgid peavad töötama palju, kui tahavad olla head kirurgid. Vanderbilti ülikooli kirurgiaosakonna professor John Tarpley seletas seda nii: «Kirurgia on kontaktsport, sa ei saa olla tippkirurg kodus tugitoolis istudes.»
Nii ongi, et arstide töökoormus on suur väga paljudes riikides ja tihti hiilitakse selle jaoks ka seadustest ja ametlikest ülempiiridest kõrvale. Näiteks Saksamaal näitas üks mõne aasta tagune uuring, et haiglaarsti keskmine töönädal on 63 tundi.
/nginx/o/2021/11/24/14221126t1h70ce.jpg)