Narkotalituse juhi süüdistusest sai kriminaalpolitseinike õudusunenägu

Lõuna prefektuuri narkokuritegude talituse juht Jarek Pavlihhin. Foto: Kanal 2

Kriminaalsüüdistuse saanud Lõuna prefektuuri narkotalituse juhi saatus võib tabada igat nn. «koputajatega» suhelnud jälitusametnikku.

Jarek Pavlihhini kriminaalasi sai alguse 2011. aasta algusest, kui kaitsepolitsei võttis altkäemaksu võtmiselt vahele Lõuna prefektuuri organiseeritud kuritegevuse vastase talituse juhi Indrek Ploompuu. Väidetavalt viidi siis Eesti kriminaalpolitseis läbi audit, mis selgitas, kes jälitusametnikest, kui palju ja kellele on nn. koputajate raha aastate jooksul maksnud. Ning mis on selle raha eest saadud tulemus.

Väidetavalt troonis makstud summade nimekirja tipus Lõuna narkokuritegude talituse juht Jarek Pavlihhin. Mees, kelle kontos oli selleks hetkeks mitmete suurte narkojuhtumite avastamine, mitme Tartu kriminaalse liidri vangipanek ja kes oli tunnistatud nii Tartumaa parimaks kriminaalpolitseinikuks kui narkopolitseinikuks.

Ehk siis – Pavlihhini jälitusalased töötulemused olid suurepärased. Info hankimisel oli Pavlihhini «kuldkliendiks» üks kriminaalses ringkonnas hästi tuntud isik. Mees, kelle nimi on salajase kaastöötajana kaitstud riigisaladuse piiranguga.

Seesama mees hakkas väidetavalt ühel hetkel Lõuna prefektuuri sisekontrollile väitma, et tema ja Pavlihhini vaheline kuue aasta pikkune salajane koostöö seisnes muuseas selleski, et ta andis Pavlihhinile allkirju nagu saanuks ta informaatorile ettenähtud rahasumma. Ent reaalset raha temani ei jõudnud.

Koputaja tunnistus lõppes Pavlihhinile vahistamisega. Praeguseks on ta veetnud kuus kuud vahi all üksikkambris. Niivõrd karmi kohtlemise osaks on Pavlihhin saanud seetõttu, et ta on keeldunud kõigist arvukatest prokuratuuri ja uurijate pakutud tehingutest minna selles kriminaalasjas kokkuleppemenetlusele.

Jaanuaris algab Pavlihhini üle Tartu maakohtus kinnine kohtuprotsess, sest tema süüdistus puudutab riigisaladusega seotud jälitusteave avalikustamist. Teoorias võib taolise süüdistuse konstrueerida igale kriminaalpolitsei jälitusametnikule.

Kuidas täpsemalt 12 aastase töökogemusega Eesti üheks parimaks jälitusametnikuks peetud politseiniku karjäär ühe hetkega lõppes ja kuidas teda seejärel eeluurimisvangistuses sõna otseses mõttes vaimselt murda on üritatud ning mees kehakaalust paarkümmend kilo kaotanud on, loe Postimees Plussist.