ESM sai viimase rohelise tule

«Kas see on solidaarsus, kui Eestis tõuseb elektrihind ja arstid streigivad, aga Kreeka valitsus ehitab meie raha eest vormeliringraja?» päris riigikogu Keskerakonna fraktsiooni juht Kadri Simson. Tema ees seisab parteikaaslane Viktor Vassiljev ja taamal särab telekaamera ees rahandusminister Jürgen Ligi. Foto: Toomas Huik

Riigikogu võttis eile kahe lugemisega vastu otsuse, millega nõustub Euroopa abifondide mahu suurendamisega 700 miljardi euroni ning teise Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) osamakse tegemisega veel oktoobrikuus.

ESMiga seotud seadustest on parlamendil veel vaja heaks kiita fiskaallepe, mis annab Brüsselile kontrolli Eesti riigieelarve üle, aga ka võimaluse saada ESMist abilaenu.

Eilne otsus oli vajalik, sest esimese osamakse tegemisega oli parlament nõustunud juba tänavust riigieelarvet vastu võttes, aga teist osamakset eelarves pole, sest osamaksete kiirendamise otsus tuli alles sel aastal. Riigikogu võttis ESM­i ratifitseerimise otsuse vastu juba augustis, sellele eelnes mäletatavasti pingeline kohtulahing, kus riigikohus vaid ühehäälelise enamusega tunnistas ESMi asutamislepingu põhiseadusepäraseks.