Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

Valitsus surus läbi seaduse, aga tehnilistele nüanssidele ei mõelnud

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Oliver Kund
Copy
Riigikogu koalitsiooniparteide liikmetel oli 2011. aasta suvel põhjust rõõmustada - kodualuse maa maamaksust vabastamisega vähendatakse inimeste kodukulusid ja muudetakse olukorda, kus inimene on «rentnik omal maal».
Riigikogu koalitsiooniparteide liikmetel oli 2011. aasta suvel põhjust rõõmustada - kodualuse maa maamaksust vabastamisega vähendatakse inimeste kodukulusid ja muudetakse olukorda, kus inimene on «rentnik omal maal». Foto: Priit Simson.

Kohalike omavalitsuste ametnikud pingutavad palehigis, et täita valitsusparteide mullust lubadust inimesed 2013. aastast kodualuse maa maamaksust vabastada.

Kui Reformierakond ja IRL maamaksuseaduse muudatuse 2011. aasta juulis seadusena vastu võtsid, näis kõik roosiline: koduomanikud vabanevad 2013. aastast maamaksust linnas kuni 0,15 või vallas kuni kahe hektari ulatuses juhul, kui maa omanik on registreeritud krundil asuvasse majja.

Omanikul ei tule maamaksust vabanemiseks esitada isegi taotlust, vaid seda tehakse automaatselt riigi registrite, nagu rahvastikuregister, aadressiandmete andmebaas, maakataster, kinnistusraamat jm võrdlemisel.

«Probleem tuli ilmsiks siis, kui me hakkasime endalt küsima, kuidas on võimalik tagada, et inimeste kohta olevad andmed saaks erinevates registrites kokku viia,» kirjeldas Eesti Linnade Liidu tegevdirektor Jüri Võigemast. Ei läinud kaua, kui selgus, et eri aastatel loodud andmebaasid omavahel tegelikult ei ühildu, mis tähendab, et maksuvabastuse raamatupidamislik töö tuleb omavalitsustes ära teha käsitsi. 

«Neid erinevusi on kohutavalt palju. Neid ei loeta mitte kümnete, sadade või tuhandetega, vaid ma olen kuulnud numbrist kaks miljonit ühikut,» kirjeldas Võigemast töö mahtu. «Hetkel tähendab see seda, et kohalikud omavalitsused kontrollivad palehigis elektroonilistes registrites olevate elanike andmeid ja üritavad täpsustada, kas need langevad erinevates registrites kokku. Nad püüavad parandused teha hiljemalt aastavahetuseks, kui rakendub maamaksuvabastus.»

Võigemast ei usu, et mõni omavalitsus tunnistaks, et ei suuda tähtajaks seadust täita. Küll aga saatsid omavalitsusliidud toimuva osas noodi valitsusele, kui keeldusid allkirjastamast valitsuse 2013. aasta eelarvekava.

Kuidas saab seadus jõustuda enne, kui selleks on tehniline võimekus, Võigemast ei tea. «Ilmselt tookord, kui see otsus vastu võeti, ei osanud keegi ette aimata, et elektrooniline süsteem ei ole selleks valmis.»

Just sellele viitab ka seaduseelnõu seletuskiri, milles pole ridagi vajadusest investeerida andmebaasidesse. Veelgi enam, seletuskirja kohaselt ei kaasne seaduse rakendamisega otseseid riigieelarvelisi kulusid ega tulusid. 

Tegelikkus on aga teine. Omavalitsused on välja arvutanud, et maksuvabastuse administreerimisega tekib neile 990 000 eurot lisakulu ja väitega nõustuma pidanud valitsus on selle sisse kirjutanud ka 2013. aasta riigieelarvesse.

Alles aasta pärast seaduse vastuvõtmist ehk tänavu suvel leidis Maa-Amet riigihankel ettevõtte, kes teeks valmis andmebaaside ühildamiseks mõeldud maamaksu infosüsteemi MAKIS. Süsteem läheb maksma ligi 334 000 eurot, ent valmib täielikult alles 2015. aastaks. Kuni selle ajani on maamaksuvabastuse kontroll suures osas omavalitsuste ametnike käsitöö.

Maa-ameti pressiesindaja Agnes Jürgens kinnitas, et niivõrd laialdane muudatus nagu üleriigiline maamaksuvabastus on esmakordne, kuid omavalitsustel on maamaksu arvutamisel pikaaegsed kogemused.

Rahandusministeeriumi pressiesindaja Mailin Aasmäe ei nõustunud väitega, et maamaksuvabastuse kontrollimise ülesanne tuli omavalitsustele üllatusena. Rahandusminister Jürgen Ligi saatis 2012. aasta kevadel omavalitsustele määruse, milles teavitab maamaksu vabastuse arvutamise süsteemi venimisest ja määrab korra, kes ja kuidas maksuandmed aasta lõpuks esitama peab. 

Aasmäe sõnul oldi ministeeriumis tegelikult teadlikud ka sellest, et andmebaasid ei ühildu. «Seda registrite ühendamist on üritatud juba palju aastaid teha, aga seni king otseselt ei pigistanud,» põhjendas ta.

Tagasi üles