Riik utsitab koolireformi kiirendamiseks omavalitsusi lisarahaga

Regionaalminister loodab, et toetus motiveerib omavalitsusi samamoodi eraldiseisvaid gümnaasiume ehitama, nagu seda tehakse Jõgeva riigigümnaasiumi puhul. Foto: Aldo Luud / SL Õhtuleht.

Selleks, et motiveerida omavalitsusi ise oma koolivõrku jõulisemalt ümber korraldama, otsustas regionaalminister hakata neile pakkuma uute gümnaasiumide loomise ja vanade sulgemise toetust. 

Minister Siim Kiisleri äsja allkirjastatud määrusega luuakse omavalitsustele võimalus lähiaastatel küsida EASi pakutavast gümnaasiumivõrgu korrastamise meetmest 250 000 kuni 6 miljonit eurot, et rajada või renoveerida eraldiseisvale gümnaasiumile mõeldud hooneid. 

Lisaks on riik valmis toetama ümberehitusi hoonetes, kus vana gümnaasium suletakse ja jääb toimima põhikool. Kokku jagatakse 2015. aastaks välja 23,7 miljonit eurot Euroopa regionaalarengu fondi raha, igal toetusesaajal tuleb panustada ka 15 protsendi suuruse omaosalusega.

Minister Kiisler ei teinud saladust, et toetusraha eesmärk on kergendada koolivõrgu ümberkorraldamise otsuseid. Iseäranis raskelt sünnivad need praegu väiksemates omavalitsustes, mis asuvad maakonnakeskuste lähedal.

«20 protsenti toetusrahadest on võimalik jagada ka sulgemistegevusteks. Kui näiteks mõni omavalitsus lepib kokku tema kõrval või läheduses asuva linnaga ja ütleb, et me suuname osa õpilasi teile ja oma gümnaasiumi asemele teeme kas lasteaia või midagi muud, siis ka selleks saab toetust,» tõi Kiisler näite. Viimase puhul saaksid toetust mõlemad kokkuleppes osaleva omavalitsused.

Uut gümnaasiumi ei saa lisaraha toel aga luua mitte igaüks. Tallinna, Tartu, Pärnu ja Narva puhul on tingimuseks, et gümnaasiumis asub õppima vähemalt 540 õpilast. Lisaks võivad gümnaasiumi loomiseks raha taotleda Kuressaare, Kärdla, Paide, Põlva, Rakvere, Valga, Viljandi ja Võru linn ning Jõhvi ja Rapla vald. Nimekirjast välja jäänutel on mõtet taotlus esitada vaid siis, kui neis elab vähemalt 10 000 inimest ja seal juba töötab puhas gümnaasium.

Taotlusi hindav komisjon hakkab lähtuma sellest, kui realistlik on gümnaasiumi täitumine õpilastega, arvestades omavalitsuse asukohta ja hoonet ennast. Kiisleri sõnul on ta veendunud, et rahataotluste maht ületab välja jagatava raha hulka.

Eesti Maaomavalitsuste Liidu juht Ott Kasuri sõnul on raske hinnata, kuivõrd võiks toetus ahvatleda väikeomavalitsusi oma gümnaasiume sulgema, kuna nende olukord on väga erinev.

Liiatigi on plaanil kaks miinust. «Kui omavalitsus võtab vastu otsuse gümnaasiumiosa sulgemise kohta, siis see ei ole ühekordne kulu, vaid püsikulu,» ütles Kasuri, viidates vajadusele hakata korraldama õpilaste transporti. «Seda ühekordse toetusega lahendada ei ole päris korrektne.»

Teiseks ei saa omavalitsuste vahel olla kokkulepet, et lapsed hakkavad käima teise kooli, kuna põhiseaduse järgi on kooli valiku õigus lapsevanemal.