/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2012/10/02/1352464t1h0498.jpg)
Pühapäeval alustas Dublinis tegevust Eesti Kool Iirimaal, kus hakatakse Eesti juurtega lastele õpetama eesti keelt ja kultuuri ning rahvakalendrit, aga pakutakse tegevusi ka lapsevanematele.
Iirimaal alustas tegevust Eesti kool
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kooli on registreeritud juba 100 last Dublinist ja ka kaugemalt - Galwayst, Kerryst, Corkist ning mitmetest teistestki kohtadest. «Me õpetajatega naljatame, et see õpilaste arv teeb juba ka Eesti maakoolile silmad ette,» lausus kooli idee algataja ja juht Moonika Tsavlotko.
Koolipäevad toimuvad korra kuus, iga kuu viimasel pühapäeval kohaliku Dublini huvikeskuse ja spordikompleksi ruumides.
Tsavlotko rõhutas, et Eesti Kool Iirimaal ei pürgi olema haridusasutus selle traditsioonilises mõistes: «Pigem soovime luua keskkonda, kus tekib huvi Eesti kultuuri ja keele vastu. Samuti tahame pakkuda tuge siinsetele Eesti lapsevanematele nii sotsiaalse võrgustiku tekkimise kaudu kui ka igakuiste koolipäevade toel – et oleks julgust oma lastega eesti keeles rääkida, lugusid jutustada, Eesti raamatuid lugeda.»
Tegevused on jaotatud vanusegruppidesse ja iga vanusegrupiga tegeleb kaks õpetajat. On beebide grupp, 3-4-aastased, 5-7-aastased ning vanemad. Tunniplaanis on emakeel, meisterdamine ja muu käeline tegevus ning liikumine ja muusika. «Tunniplaanide koostamisel ja teemade valikul lähtume Eesti rahvakalendrist,» selgitas Tsavlotko.
Õpetajaid on Eesti koolis üheksa, kellel paljudel endal lapsed koolis. Mitmel neist on kogemus õpetajaametist Eestist ning suur soov Eesti asja ajada ka Iirimaal. «Me kõik teeme seda tööd vabatahtlikena, mis toob erilise energia ja lusti tegemistesse.»
Ehkki eesmärk ei ole õpetada lapsi lugema või kirjutama, on kokkusaamiste põhiraskus siiski koolitööl.
Õppekava seati paika Eesti rahvakalendri järgi. «Püüame võimalikult palju kasutada lõimitud tegevusi ning erinevaid õppemeetodeid, et iga lapse enesehinnang saaks positiivselt laetud. Me oleme väga teadlikud, et meil on lapsi peredest, kus ema ja isa on eestlased ja on ka lapsi segaperedest, kelle kodune keel on inglise keel. Tase on vaga erinev, seega saab meie kui õppeasutuse eesmärgiks olla eelkõige huvi tekitamine eesti keele ja kultuuri vastu, vanemate toetamine ja info jagamine võimaluste kohta, mil moel see töö saaks jätkuda ka koduseinte vahel.»
Enamik Eesti kooli tulevatest lastest käib muid Iiri koolis. Iirimaal alustatakse kooliteed 4-aastaselt, kuid kaks esimest aastat toimub õpe justkui eelkoolides, alles kolmandal aastal hakkab õpe toimuma nagu Eestis 1. klassist.
Tsavlotko rääkis, et Eesti koolis pakutakse tegevust ka lapsevanematele. «Meil on loomisel eesti keele grupp eesti keelt mitterääkivatele lapsevanematele, samuti kavatseme pakkuda sporditegemise võimalusi, kuivõrd meie kooli kõval asub spordikompleks. Näitame ka Eesti filme, plaan on teha käsitööd,» loetles ta ideid.
Kooli idee kasvas Moonika Tsavlotko sõnul välja Eesti laste õppe-ja mänguringist, mis on Dublinis tegutsenud alates 2009. aastast. «Nagu taolised vabakonna algatused ikka, sündis idee kooli loomiseks isiklikust vajadusest – kodus olid kasvamas alla 2-aastane tütarlaps ja mõnekuune pisipoeg,» rääkis ta.
«2009. aastal hakkasin vaikselt uurima, kas on veel teisi perekondi, kellel sarnane elukorraldus ja huvid ning kus kasvõi üks vanematest on eestlane. Selgus, et on ja päris palju. Nii sündiski Eesti laste õppe-ja mänguring Dublinis, kus käisid iga kahe nädala tagant koos Eesti väikelastega pered Dublinist ja selle lähiümbrusest, et koos eesti keeles mängida ja eesti keeles suhelda. Lapsed aga kasvasid ja grupp aina suurenes,» rääkis ta.
Sellest õppeaastast alustanud Eesti kool Iirimaal maksab lapsele semestris 40 eurot. Lisaks toetab tegevust Eesti riik rahvuskaaslaste programmi kaudu, õla on alla pannud ka Eesti Instituut ja Eesti suursaatkond Iirimaal.