Riik tõmbab uutele looduskaitsealadele pidurit

Looduskaitsealune Eesti Punase Raamatu liik merikotkas teeb pesa enamasti männi otsa. Männi omanikule tähendab see, et suure au kõrval peab ta kannatama teatud ebamugavust, sest ei tohi oma maal enam vabalt tegutseda, isegi mitte oma männi lähedale minna, et merikotkast pesitsusajal mitte häirida. Foto: Margus Ansu

Uue seaduseelnõu vastuvõtmise järel lõpeb Eestis kaitsealade tempokas laiendamine, keskkonnakaitsjad muudab see aga murelikuks.

Eesti maismaast on juba 18 protsenti kaitse all, aga bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni kohaselt piisaks 2020. aastaks ka 17 protsendist. Läinud nädalal kiitis valitsus heaks looduskaitseseaduse muutmise eelnõu, mille taga võib näha soovi viia lõpule olemasolevate looduskaitsealade kohati kümne aasta pikkuseks veninud vormistamine ja teha teisalt keerukamaks uute kaitsealade tekitamine. Aga eelnõu võib vaadelda ka märksa mustemates värvides – sõltub vaatajast.

Kui eelnõu loeb maaomanik, siis valmistab see talle ilmselt rõõmu. Järgmise aasta veebruarist pole keskkonnaametnikel võimalik enam keelata tähtajatult igasugust eramaal majandamist, kui keegi otsustab sellel algatada looduskaitseala loomise. Seda muidugi juhul, kui riigikogu otsustab nii, nagu valitsus soovib.