Irina Tokareva: võitlus või lahendused

Irina Tokareva Foto: Mihkel Maripuu

Keskerakonna võitlus õiguse eest õppida ka gümnaasiumis vene keeles sai uue pöörde, kui septembri keskel võttis Narva linnavolikogu vastu otsuse luua huvikool, kus gümnaasiumiõpilased saaks õppida süvendatult matemaatikat, füüsikat, eesti ja inglise keelt – neid kõiki vene keeles. Miks mitte, kui on lapsi, kelle jaoks see on huvitav. Kuid põhjusi toodi hoopis teistsuguseid: «Meilt on ära võetud õigus luua venekeelne eragümnaasium. Riigikogu otsus on justkui löök ribide vahele,» ütleb Narva linnavolikogu esimees Aleksandr Jefimov.

Kas poliitikutel ja reaalsel elul on üldse kokkupuutepunkte? See, kuidas keskerakondlased püüavad probleemi serveerida, ei näita seda sugugi lihtsa küsimusena.

Narva ja Tallinna linnavalitsusel oli plaan luua venekeelsed gümnaasiumid, ent kui kiidetakse heaks erakoole puudutava seaduse parandusettepanekuid, on need plaanid teostamatud. Kui aga gümnaasiumi õppekeele valib kohalik omavalitsus, tekib küsimus, kelle valik see on. Gümnasistide ja nende vanemate? Või kohalike poliitikute valik? Kui paljud gümnasistid ja nende vanemad jagavad arvamust, et täisväärtuslikku keskharidust saab omandada ainult emakeeles? Kui suur on vajadus sellise hariduse järele? Sellele küsimusele pole vastust, sest seda pole uuritud.