Kolumnist Ahto Lobjakas kirjutab, et tasuks mõelda, kuidas sai iseenesestmõistetavaks see, et riigikogus tegutsevad poliitikud ei ole inimesed nagu kõik teised. Nad on kutselised rahvaesindajad, kel rahvaga on järjest vähem tegemist.
Tellijale
Ahto Lobjakas: erakonnaline seisukord
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti võimusurutise iva on lihtne leida: noore ja demokraatiaks alles küpseva ühiskonna kohale on end sisse seadnud professionaalsete poliitikute klass. Oma mänedžerivõimetelt on see klass maailmatasemel, olles krooninud oma saavutused Eesti viimisega eurotsooni.
Erinevalt arenenud demokraatlikest ühiskondadest ei takista temasse sisse kodeeritud nõrkusi väljendumast – võim rikub ja absoluutne võim rikub täielikult – ei küps poliitiline kultuur ega pikk demokraatia traditsioon. Võim Eestis ekspluateerib üha julgemalt seda, mis ülevalt poolt paistab avalikkuse leplikkuse või abitusena.