/nginx/o/2012/09/28/1345046t1h398f.jpg)
Kose valla Auelepa kinnistu harrastuslendurist omanik tahab senisele põllumajandusmaale rajada lennuraja, mille vastu on aga naabruses elavad põlisasukad.
Kose valla elanikud pelgavad kavandatavat lennurada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Detailplaneeringu järgi jääb kavandatav lennurada Kanavere küla keskusest umbes ühe kilomeetri kaugusele. Vaadeldavas piirkonnas asuvad hajamajapidamised vaheldumisi põllumajandusliku ja metsamaaga ning kohalikud inimesed on harjunud rahus ja vaikuses elama.
Inimesed ei saa aru, miks tahetakse keset küla rajada lennurada ning angaar lennukitele. Elanike sõnul oli detailplaneeringu avalik väljapanek justkui meelega sätitud suvisele puhkuste ajale. Kuna Kanavere ning naaberkülade põlisasukad olid esitanud hulgaliselt vaidlustusi, pidi Kose vald korraldama ka avaliku arutelu. Ühe olulise vastuargumendina tõid inimesed esile asjaolu, et lennurada jääb Natura 2000 rohevõrgustiku mõjutsooni.
Külavanem jääb tagasihoidlikuks
Kanavere küla vanem Karel Kiipus ei ole tulevase võimaliku lennuraja suhtes eriti kriitiline.
«Eks kõige lähemad elanikud on kõige rohkem häiritud,» ütles Kiipus. «Planeeritud on kerg- ja ülikerglennukite rada. Niisugused kahekohalised lennumasinad kaaluvad natuke rohkem kui keskklassi sõiduauto. Kooskõlastused on olemas lennuametist ja keskkonnaametist, kinnistu omanik on seda asja ajanud juba paar aastat. Ma ei saa öelda, et pooldan või ei poolda rada, aga argumenteerimata lennuraja vastu võidelda ma ka ei saa.»
Kiipuse sõnul ei tee kohalikud elanikud ilmselt päriselt vahet lennuväljal ja lennurajal. Kerg- ja ülikerglennukid tekitavad müra vähem kui naabri aias töötav murutraktor. Ta lisas, et Auelepa detailplaneering võiks praegusesse suhteliselt vaiksesse külaellu tuua juurde elevust ja ka turismi.
Kose valla detailplaneeringutega tegelev abivallavanem Merle Pussak mainis, et kuna Auelepa kinnistu detailplaneeringu juures on vaidlused jätkuvalt üleval, siis tuleb planeering anda Harju maavanemale järelvalve tegemiseks. Kuid enne on vaja veel kohalike inimestega üks arutelu maha pidada. Ta lisas, et 512 meetri pikkusel rajal saavad tõesti maanduda ja õhku tõusta ainult väga kerged lennukid, mille müra ei tohiks külaelanikke häirida.
«Tegemist on ikkagi tavalise murukattega ehk heinamaa lennurajaga,» rõhutas Pussak. «Puudub ka igasugune keskkonnamõju ümbritsevale loodusele. Kuna kinnistu omanik on ise arhitekt, siis on ta kinnistule oskuslikult sobitanud ka angaari, kus kerglennukeid majutada.»
Väikelennukid on vaiksed
Auelepa kinnistu omanik Tiit Viirelaid märkis, et osa kohalikke inimesi on lennuraja vastu, osa poolt ning leidub ka erapooletuid. Ta lisas, et detailplaneeringuga ei ole kellegi seaduslikke õigusi riivatud. Ees seisab veel üks avalik koosolek, kus kõne alla tuleb eelkõige teedevõrgustik, kuna kohalikke elanikke see eriti puudutab. Lennurada ja lendamine on kogu planeeringu juures vaid üks vaidlusalune asi. Teevaidlused puudutavad aga paljude eraomandit ning selles osas on raskem kokkuleppele jõuda.
Viirelaid rõhutas, et Auelepa detailplaneeringuga on ette nähtud murukattega lennuraja ning samuti murukattega vibuväljaku ja neid teenindavate hoonete ehitusõiguse seadmine.
«Lennurada on kasutusel vaid suvel ilusa ilmaga ja päevasel ajal,» ütles Viirelaid. «Öisel ajal ja ja talvel on lennurada suletud. Vibuväljak on aga avalikult kasutatav.»
Põhiliste probleemsete teemadena nimetas ta inimeste kartust väikelennukite poolt tekitava väidetava müra ees ning nende omandit puudutavaid õiguslikke küsimusi, mis on tingitud omandireformi käigus tekkinud maaomandi ning Nõukoguseaegse maakasutuse erinevustest.