Kes on Eesti tervishoiu peremees?

Iga inimene kannab oma tervise eest hoolt vastavalt võimalustele ja paremale äranägemisele. Tänapäeva ühiskond väärtustab põhimõtet, et ennekõike vastutab oma tervise eest inimene ise. Sellel vastutusel on aga piir. Kõik me võime haigestuda, ükskõik kui hästi me oma tervise eest ka ei hoolitse. Tervis on inimõigus. Nii on seda oma 1978. aasta deklaratsioonis sõnastanud Maailma Tervise­organisatsioon. Nii selle dokumendi kui ka Eesti põhiseaduse järgi on igal inimesel õigus tervise kaitsele.

Riik kui inimõiguste tagaja on aga niivõrd lai mõiste, et vastutuse piirid üksikisiku tervise osas muutuvad häguseks. Meditsiinimaailmas vastutab arst selgetes piirides. Juhul, kui ta jätab patsiendi teadlikult ravimata, siis võidakse ta selle eest võtta kriminaalkorras vastutusele.

Rahvaloenduse ajal on riigil õigus koputada kodaniku uksele ning uurida, kes ja kuidas elab. Kus asub aga see uks, mille tagant kodanik võiks nõutada õigust oma tervise kaitsele? Kas see on arstide liidu, tervishoiutöötajate kutseliidu, haiglate liidu, sotsiaalministeeriumi, haigekassa, terviseameti või võhivõõra lävepakk? Viimastel päevadel avaldatud arvamuslugudes on kirjeldatud nii tervishoius esinevaid murekohti kui ka välja pakutud võimalikke lahendusi. Samal ajal jääb selgusetuks, kes need ellu viib.