Parts ütles alevike kaotamisele ei

Haljala alevik. Foto: Meelis Meilbaum / Virumaa Teataja

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ei poolda regionaalministri eelnõud, mis muudaks alevikud aleviteks või küladeks, kuna puudub põhjalik mõjuhinnang.

Postimees kirjutas augustis, et regionaalminister Siim Kiisler saatis kooskõlastusele Eesti asustusjaotust korrastava eelnõu, mis muudaks senised alevikud küladeks või aleviteks.

Alevike likvideerimisel muutuks 24 alevikku nende praeguse elanike arvu järgi külaks ning 153 alevikku võiks saada aleviks. Lisaks võib 139 senist küla muutuda aleviks, kuna neis on üle 300 elaniku. Eelnõu järgi pidanuks regionaalminister langetama alevike osas otsuse 1. jaanuariks 2018. Omavalitsused võinuks seda soovi korral ka varem teha.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium otsustas jätta eelnõu kooskõlastamata, kuna selle jõustumisega kaasnevad muudatused vajavad põhjalikumaid mõjuhinnanguid ja täiendavaid arutelusid kohalike omavalitsusliitudega.

MKM viitab, et teeseaduse alusel muutuks nendes asulates ka teede liigitus. Eelnõu tulemusel muutuks 139 küla staatuses oleva asustusüksuse maanteed tänavateks ning vastupidises suunas muutuvad 24 aleviku teed.

«Tänase metoodika kohaselt suureneks nende KOV rahastamine, kus muudetakse külasid aleviks ning väheneb nende rahastamine, kus muudetakse alevikud küladeks, mistõttu eelnõu jõustumisel tuleb koostöös kohalike omavalitsusliitudega kaaluda seniste KOV teede teehoiu finantseerimise põhimõtete muutmise vajadust,» seisab majandusminister Juhan Partsi allkirjaga vastuses siseministeeriumile.

Teeseaduse järgi tooks muudatus kaasa ka tee kaitsevööndi laiuse muutmise. Uute tänavate kaitsevööndi laius väheneb ja uueks laiuseks saab reeglina kuni 10 m. Uute maanteede kaitsevööndi laius aga suureneb ning uueks laiuseks saab 20-50 meetrit.

«Tee kaitsevööndile kehtivad piirangud ning kaitsevööndi maa omanikul on teatud juhtudel õigus nõuda tee omaniku käest hüvitist,» märgib Parts kirjas. «Tõenäoliselt ei tekita probleeme olukord, kus kaitsevöönd väheneb, kuid tekkivates külades, kus kaitsevöönd suureneb, võivad suureneda ka kaitsevööndi maa omanike hüvitise nõuded tee omanikele.»

Lisaks suurenevat tee kaitsevööndis asuvate maa omanike kohustuste hulk, sest tee kaitsevööndi maa omanik on kohustatud kaitsevööndis hoidma korras teemaaga külgneva kaitsevööndi maa-ala ja sellel paikneva rajatise ning kõrvaldama või lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või muu liiklusele ohtliku rajatise.

Kaitsevööndi muudatusega seoses tuleb arvestada ka võimalikku piirkiiruse muutust asustusüksustes. Külades, mis muudetakse aleviteks väheneb tee kaitsevööndi laius ning selle tulemusel ka maa-ala, millel on tee omanikul võimalik külgnähtavuse nõuet tagada.

«See võib tekitada olukorra, kus külgnähtavuse nõude mitte täitmise tõttu tuleb alandada piirkiirust,» tõi minister välja. «Alevikud, mis muudetakse küladeks võib piirkiiruse tõstmisel tee omanik nõuda tee kaitsevööndis asuva maa omanikult nähtavust piiravate rajatist, istandike, puu, põõsa või muu liiklusele ohtliku rajatise kõrvaldamist vms.»

Seetõttu tuleb ministeeriumi hinnangul kaaluda tee kaitsevööndi laiuse muutumise tõttu tekkida võivate negatiivsete mõjude vähendamise võimalusi.