Tuhamäe põlengut tahetakse lämmatada

Kohtla-Järve poolkoksimägi. Esiplaanil on koht, kus tuhandekraadise kuumusega miilanud tuli on oma töö teinud. Foto: Sille Annuk

Keskkonnaministeerium teeb ettevalmistusi Kohtla-Järve poolkoksimäe sulgemistööde käigus puhkenud põlengu kustutamiseks, Tartu Ülikooli ja Saksamaa eksperdid eelistavad tulekolde lämmatamist.

Tulekahju vajab tekkimiseks ja levimiseks hapnikku, sama tõde kehtib tänavu mäe sulgemistöid läbi viivate ehitajate avastatud tulekolde kohta. Ligi sajakraadised kuumenemispunktid olid mäe sees varemgi, ilmselt pinnase liigutamise tulemusena pääses hapnik aga mäe sisemusse ja temperatuur kerkis ligi tuhande kraadini.

Põles aastakümneid

Keskkonnaministeeriumi projektijuhi Raimo Jaaksoo väitel toimus kõrgetemperatuuriline põleng mäe sees aga juba aastakümneid, pinnase liigutamine tõi selle lihtsalt esile. Tema sõnul olid puudulikud ka mäe sulgemistöödele eelnenud uuringud, mille kohaselt ulatusid temperatuurid vaid kuni saja kraadini.

«Tegelikult selgus nüüd, et mäe sees oli juba varasemast suurel hulgal põlenud materjali ja põlemise protsess on toimunud aastakümnete vältel,» ütles Jaaksoo.

Kui suve algul võis kohati näha leeki ka mäe pinnal, siis praegu miilab tulekahju selle sees ja annab endast peamiselt märku kollastest aukudest immitseva väävelvesiniku tossuna.

Jaaksoo sõnul telliti põlengu kustutamiseks kaks eel­uuringut, neist üks Tartu Ülikooli teadlastelt. Teine telliti Saksa firmalt DMT GmbH&Co.KG. «Nemad on spetsialiseerunud kaevanduste ja -jäätmehoidlate põlengute kustutamisele,» lausus ta.

«Nii sakslased kui Tartu Ülikooli teadlased pidid andma hinnangu olukorrale ja pakkuma välja esialgsed lahendused,» selgitas Jaaksoo. «Huvitav on aga see, et nii tartlased kui sakslased jõudsid teineteisest täiesti sõltumatult samasugustele järeldustele.»

Esimese võimalusena oli kaalumisel see, mida on põlevate mägede puhul Eestis varemgi tehtud – jätta põlev ala üldse puutumata ja lasta põlengul edasi miilata seni, kuni see ise sumbub. «Meil puudus siiski kindlus, et põleng ei või levida kõrvalasuvatele aladele,» ütles Jaaksoo.

Radikaalsema variandi kohaselt tulnuks põlengukohast välja kaevata kogu põlev materjal ja laotada see lihtsalt mujal laiali. «Aga sellise materjali kaevamine ei pruugi olla sugugi ohutu – esiteks on see muidugi kuum ja teiseks võivad mäe sees olla juba läbipõlenud nn tühjad kohad,» selgitas Jaaksoo. «Ei oleks mõistlik põlengualal rasketehnikaga liikuda.»

Kolmanda võimalusena nähti ette põlengukoha kustutamine veega või tuha ja vee seguga. Sel juhul jääb siiski oht, et põleng võib uuesti alata. «Neljanda ja töösse võetud lahendusena nähti ette õhu juurdepääsu sulgemist mäele,» lausus Jaaksoo. «See tähendab, et põlenguala tuleb katta pealt õhukindlalt.»

Kõigepealt algavad järgmisel nädalal tööde läbiviimiseks vajalikud uuringud, mille käigus uuritakse põlenguala nõlva stabiilsust, samuti piiritletakse täpsemalt põlenguala ja otsitakse üles võimalikud mäe sees olevad ja seest tühjaks põlenud kohad, mis vajadusel täidetakse tuha ja vee seguga.

Seejärel valmib täpsem tegevuskava. Tõenäoliselt kaetakse põlengukoht õhukindla kattega ja lõhatakse selle peale osa ülalpool asuvast mäenõlvast, mis peaks põlengukolde lämmatama.

Kallis lõbu

Jaaksoo sõnul on võimatu ette näha kõigi põlengu kustutamisega seonduvate tööde mahtu. Praegu on tema sõnul umbes 0,4 hektarit säärast ala, mille all on väga kõrge temperatuur.

Miks mitte jätta poolkoksimäe põleng miilama, Eesti tuhamäed on ju varemgi põlenud? Jaaksoo sõnul kujutab Kohtla-Järve mäe põleng endast keskkonnareostust, mille tulemusena kiireneb keskkonnale mürgiste ainete jõudmine pinnavette.

Jaaksoo ei teinud ka saladust, et põlengu kustutamine saab olema kallis lõbu. «Meil on seoses poolkoksimäe sulgemistööde projektiga raha ka ettenägematuteks kulutusteks ja loodetavasti jõuame lähimal ajal ka hindade ja tähtaegadeni,» ütles ta.

Postimees kirjutas poolkoksimäe põlengust juba tänavu juulis, mägede sulgemistöid läbi viivad ehitajad märkasid esimesi märke tulekahjust selle aasta algul.