Valss läbi lapsepõlve ja kooliaastate

Loone Ots «Mustamäe valss» Petrone Print 2012, 288 lk Foto: Repro

Tuhnisin pärast Loone Otsa «Mustamäe valsi» läbilugemist tükk aega oma vanades märkmikes, sest mulle tundus, et olen kohtunud tüdrukuga, kelle kasvamisest ja kujunemisest raamat räägib. Oli see koolis või tänaval, polegi ehk tähtis. Tollase lastelehe Säde ajakirjanikuna olin pioneeride tegemistega enam-vähem kursis.

Ma ei leidnud märkmikest tema nime, aga see on mõneti mõistetav. Loone Otsa raamatust tuleb välja, et ta tundis end nii koduümbruses kui koolis, eriti 7. keskkoolis, tõrjutu ja üksildasena. Sõprade puudumisel kiindus tüdruk esemetesse. Ots tunnistab, et ta rääkis portfelliga, kes oli ta esimene kooliaegne sõber. Koti lagunemisel tundis piiga leina...

Kolmeteistaastasena armus ta pärast menufilmi «Kleopatra» vaatamist Rooma imperaatorisse Gaius Julius Caesarisse. «Minu unistus polnud Romeo ja Julia mäng, vaid tugev mees ja turvaline perekond. See, millest mul ja kogu mu naissuguseltsil puudus oli. Võlgnen Julius Caesarile kõige tähtsama muutuse oma elus: eneseväärikuse tekkimise. [---] Tütarlaps, kes armastab Julius Caesarit, ei saa olla vilets tallalakkuja. Isegi mitte nohikust tõrjutu. Lõin esmakordselt elus selja sirgu ning mõtlesin, mida mul oleks vaja enda elus muuta.»