Maaomanikud võivad hakata avalike kallaste ette aedu ehitama

Kallasraja tõkestamine Pärnu jõe kaldal. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Keskkonnaministeeriumi algatatud seadusemuudatus võimaldab maaomanikel hakata 1. jaanuarist 2013 põhjendatud juhtudel tõkestama veekogude avalikke kaldaid, kui seda lubab kohalik omavalitsus ja inimestele võimaldatakse tõkkest läbi- või ülepääs.

Praegu kehtiv looduskaitseseadus sätestab, et rannal või kaldal asuva kinnisasja valdaja on igal juhul kohustatud tagama inimeste ja loomade vaba läbipääsu kallasrajal.

Täna saatis valitsus aga riigikogule keskkonnaministeeriumi algatatud seadusemuudatuse eelnõu, mis sätestab, et krundiomanik võib rajada kallasrajale tõkke, kui see on põhjendatud ja selleks on kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek.

Samas ei tohi tõke takistada inimeste pääsu kallasrajale: näiteks aia ehitamise puhul peab see olema inimestele ületatav, sinna peab olema rajatud värav või kraavi kohale jalakäijate sild.

Põhjendatud juhud võivadki eelnõu seletuskirja järgi olla olukorrad, kus kallasraja tõkestamine on vältimatu. Näiteks siis, kui krundile rajatakse või on rajatud kuivenduskraav või krundiomanikul on tekkinud vajadus ehitada merepiirini aed loomade karjatamiseks rannaniidul. Selliseid maaomanikke on Eestis ministeeriumi hinnangul ligi 400.

Kohaliku omavalitsuse ülesandeks saab sel puhul välja selgitada, kas vajadus kallasraja tõkestamiseks on põhjendatud, kas see on otstarbekas ning proportsionaalne, võrreldes igaüheõigusega takistamatult kallasrajal liikuda. Omavalitsus peab arvesse võtma ka veekogu külastatavust ning rekreatiivset tähtsust, kaasates otsuse kujundamisel vajadusel avalikkust.

Kui kallasrajal liikumist tõkestatakse, tuleb eelnõu kohaselt tagada inimestele tõkkest üle- või läbipääs.

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus nägi tänasel valitsuse pressikonverentsil kallasradade tõkestamist teises valguses.

«Seaduses saab selgemaks see, et kallasrajal peab olema tagatud võimalus liikumiseks ka juhul, kui tegu on näiteks maaparanduskraavidega või näiteks rohumaa hooldamisega, kus loomade karjatamiseks on aed rajatud ja selliseid takistusi on võimalik rajada ainult juhul, kui kohalik omavalitsus on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Nii peaks kallasrajal liikumine saama klaarimaks ja selgemaks,» leidis Pentus-Rosimannus.

Seadus on plaanitud jõustuma 1. veebruaril 2013. aastal.

Mis on kallasrada?

Kallasrada on kaldariba avaliku veekogu ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogu ääres.

Kallasraja laius on:

-laevatatavatel veekogudel 10 meetrit;
-teistel veekogudel 4 meetrit;
-suurvee ajal, kui kallasrada on üle ujutatud, 2 meetri laiune kaldariba, mida mööda võib vabalt ja takistamatult veekogu ääres liikuda.