«Kõigepealt tõdeb õiguskantsler, et apteekide juurdehindluse marginaalid on nii väikesed, et majanduslikult tasub apteegi pidamine ära ainult linnades. Seetõttu ei olegi ettevõtjad asunud apteeke maal asutama vaatamata sellele, et linnades enam uusi apteeke teha ei saa. «Seega ei arva ka õiguskantsler, et asutamispiirangute tühistamine tooks maale mõne apteegi juurde,» tõi Nõmper esile.
Nõmper märkis, et kõik tervishoiualased dokumendid rõhutavad vajadust parandada esmatasandi tervishoiuteenuste kättesaadavust. «Apteegiteenus on osa esmatasandi tervishoiuteenusest.»
«Selle asemel, et võtta vastu seadusi, mis halvendavad esmatasandi tervishoiuteenuse geograafilist kättesaadavust, on vajalik hoopis kehtestada regulatsioon, mis kättesaadavust parandab. Kõige lihtsam viis selleks on teha apteekide pidamine maapiirkondades ettevõtjatele atraktiivseks,» pakkus õppejõud. «Vaba konkurents ei ole siin võluvitsaks – ükski normaalne ettevõtja ei hakka konkureerima selle nimel, kes suuremat kahjumit suudab teenida!»
Ükski normaalne ettevõtja ei hakka konkureerima selle nimel, kes suuremat kahjumit suudab teenida!
Ta arvas, et kõige lihtsam viis maapiirkondades apteekide pidamise atraktiivsemaks muutmiseks on viia apteekide juurdehindluse piirmäärad vastavusse ravimiseaduses ettenähtud vahemikega. «Hetkel on sotsiaalministri poolt kehtestatud piirmäärad väiksemad, kui seaduses ette nähtud vahemikud,» meenutas Nõmper.
«Ettevõtlusvabadust piirab hoopis rohkem see, et enamikul Eesti territooriumist ei ole apteegiteenuse osutamine majanduslikult võimalik. Selle teemaga ei taha aga õiguskantsler tegeleda, kuigi on sellest teadlik - õiguskantsler on kirjutanud juba mitme aasta eest kirju sotsiaalministrile, et kehtiv juurdehindluste regulatsioon on põhiseaduse vastane,» selgitas Nõmper.