/nginx/o/2012/09/27/1342266t1h8e37.jpg)
Valitsus saatis riigikokku loomakaitseseaduse muudatused, mis karmistavad nõudeid loomkatsete järelevalvele ja põllumajandusloomade religioossele tapmisele.
Seadus paneb ranged reeglid loomkatsetele ja religioossele tapmisele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Näiteks seatakse kõigi katseloomadega tegelejate jaoks sisse kohustusliku koolituse läbimise nõue.
Samuti tuleb seaduse vastuvõtmisel hakata loomkatsetest teavitama avalikkust. Loomkatseprojekti loa taotlejaile lisandub aga kohustus esitada loomkatsete kokkuvõtted, mille põllumajandusministeerium avaldab oma veebilehel.
Alates 1. jaanuarist 2013 võib looma religioossel eesmärgil tappa vaid Eestis registreeritud usuline ühendus oma liikmete tarbeks. Tapmine peab toimuma tapamajas ning selle juures peab viibima järelevalveametnik. Kui usuline ühendus soovib kasutada erilisi tapmisviise seoses nende usundist lähtuvate religioossete traditsioonidega, tuleb veterinaar- ja toiduametilt taotleda sellekohane luba.
«Me sätestame selle samamoodi nagu valdavas osas Euroopa Liidu riikides,» ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. «Oluline on, et religioosne tapmine on Eestis väikesemahuline ning seadusega lubatud vaid siinse kogukonna omatarbeks, mitte majanduslikuks tegevuseks.»
Augustis arutas põllumajandusministeeriumis religioosse loomatapu teemat Loomakaitseseltsi, Eestimaa Loomakaitse Liidu, Eesti Juudiusu Koguduse, Eesti Islami Koguduse, Maavalla Koja ning Loomaarstiühingu ja Maaülikooli esindajaist koosnev ümarlaud.