/nginx/o/2012/09/26/1341340t1hbb02.jpg)
Eesti Teadusagentuuri teaduse populariseerimise osakonna juhataja Terje Tuisk kirjutab, et Eestist peaks lähema kaheksa aasta jooksul tulema 3000 uut teadlast ja inseneri. Kust nii palju doktorikraadiga inimesi võtta?
Tellijale
Terje Tuisk: kus kasvavad teadlased?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aastaks 2020 vajab Euroopa praegustele lisaks veel vähemalt miljon teadlast ja inseneri, ütles äsja Bratislavas toimunud Euroopa noorte teadlaste konkursi avamisel Euroopa Komisjoni esindaja Gilles Laroche avakõnes. Selline eesmärk on Euroopas püstitatud, et püsida maailmas konkurentsivõimeline. Eesti rahvaarv on umbes 0,3 protsenti ELi omast ja lihtne arvutus näitab, et meie panus peaks olema umbes 3000 uut teadlast. Kaheksa lühikese aasta jooksul.
Kust teadlased ja insenerid tulevad? Ikka ülikoolidest. Oluliseks märgiks selle kohta, et inimesest on saamas teadlane, on see, et ta on kaitsnud doktorikraadi. Kahes meie suurimas ülikoolis (Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool) kaitsti aastatel 2002–2010 kokku veidi üle tuhande doktoritöö. See arv on viimastel aastatel olnud küll tõusutrendis, aga siiski mitte kolmekordistumas. Kui lisada veel see, et gümnaasiume saab lähiajal olema palju vähem kui praegu ning et ka ülikoolid vähendavad vastuvõttu, siis on selle eesmärgi täitmine päris keeruline. Muidugi mitte ainult Eestis, vaid kogu Euroopas.