Vajaduspõhiste õppetoetuste eelnõu läbis esimese lugemise

Riigikogu Foto: Peeter Langovits / Postimees

Riigikogus läbis esimese lugemise õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille vastu võtmisel hakataks keerulisema majandusliku olukorraga peredest üliõpilastele maksma 135-eurost õppetoetust.

Vajaduspõhise õppetoetuse lõplikul rakendumisel suureneb üliõpilaste õppetoetusteks antav raha kaks korda. Järgmise aasta riigieelarves kavandatakse selleks lisaraha enam kui 3,5 miljoni euro ulatuses.

Praegusest enam kui kaks korda suuremat, 135-euro suurust õppetoetust hakataks maksma alates järgmise aasta sügisest ülikooli astunud tudengitele.

Tänavu kevadel vastu võetud ülikooliseadus annab kõigile järgmisel aastal kõrgkooli sisseastumislävendi ületavatele ja normkoormusega eestikeelsele erialale õppima asuvatele tudengitele õiguse õppida õppemaksu maksmata.

Vajaduspõhise õppetoetuse eesmärk on toetada vähekindlustatud perekondadest pärit üliõpilasi kõrgkoolis õppimisega kaasnevate lisakulude katmisel.

Kõikidele praegustele üliõpilastele jäävad kehtima senised õppetoetused.

Vajaduspõhine õppetoetus on plaani kohaselt 135 eurot kuus ehk ligi pool Eesti alampalka. Praegu on õppetoetuse põhitoetuse suurus 55,93 eurot kuus ning see jääb kehtima praegu juba õppivate tudengite jaoks.

Vajaduspõhist õppetoetust hakkaks saama hinnanguliselt 37 protsenti täiskoormusega õppima hakkavatest üliõpilastest.

Riigikogule esitatud ettepaneku järgi suureneb riigieelarvest õppetoetusteks eraldatav summa kaks korda. Praegu on see 8,8 miljonit eurot ning süsteemi lõplikul rakendumisel kasvab summa peaaegu 17 miljoni euroni.

Vajaduspõhine õppetoetus

• Praegune põhitoetus ei sõltu üliõpilase perekonna majanduslikest võimalustest. Seevastu vajaduspõhine õppetoetus on mõeldud üliõpilastele, kelle pereliikme keskmine sissetulek jääb alla suhtelist vaesuspiiri (alla 280 euro pereliikme kohta kuus). Seega on vajaduspõhise õppetoetuse eesmärk toetada eelkõige peresid, kes elavad allpool vaesuspiiri.
• Kuni 26-aastase üliõpilase pereliikmeteks loetakse üldjuhul vanemad ning õed ja vennad. Kui alla 26-aastane üliõpilane on abielus, lapsevanem või hooldaja, muutub ta iseseisvaks perekonnaks.
• Vajaduspõhist õppetoetust on õigus saada ka pärast 26. eluaastat. Sel puhul arvestatakse üliõpilast omaette leibkonnana.
• Erinevalt praegusest korrast, oleks vajaduspõhist toetust võimalik taotleda juba esimese semestri algusest. Nagu ka praegu, ei saaks toetust taotleda tudengid, kes õpivad osakoormusega või on eksternid.
• Riik töötab välja õpitulemustel põhinevad stipendiumid. Juba praegu on riigile olulistel erialadel (IT, õpetajakoolitus) õppivatele tudengitele mõeldud lisastipendiumid.