/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2012/08/07/1257466t1hb8fa.jpg)
Eesti tervishoiusüsteemis on Euroopa kõige efektiivsem rahakasutus, kinnitas peaminister Andrus Ansip riigikogu infotunnis.
Ansip: Eesti tervishoiusüsteem on efektiivne
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastuseks Keskerakonna fraktsiooni juhi Kadri Simsoni küsimusele arstide nõutud reformidele tervishoiusüsteemis kinnitas Ansip, et tervishoiusüsteemis toimuvad reformid pidevalt. «Suur haiglate refomr on tehtud – meil oli ju kümme aastat tagasi haiglaid kümme korda rohkem, 200 praeguse 19 asemel,» märkis peaminister.
«Ma pole aga nõus nendega, kes nõuavad suurt reformi ja väidavad, et meie tervishoiusüsteem on huku äärel. Kõik Maailma Tervishoiuorganisatsiooni, kõik OECD uuringud kinnitavad, et Euroopa kõige efektiivsem rahakasutus tervishoius on Eestis. Kui me maksumaksja raha kasutame efektiivselt, ei ole mõtet hakata süsteemi pea peale pöörama. Kindlasti on siin ebavõrdsust palju, kuid süsteem tervikuna tagab patsientiedele arstiabi parema kättesaadavuse kui näiteks Soomes,» kinnitas Ansip.
Küll aga nentis ta, et palgaerinevused erinevatel erialadel on praegu päris suured ning seda, et meditsiinisüsteemi on täiendavat raha juurde vaja. «Aga on vaja aru saada, et see tuleb potentsiaalse patsiendi või siis üldisemalt maksumaksja taskust, riigil anonüümsetest allikatest seda raha võtta ei ole. Seega argumenteeritud diskussioon sel teemal on teretulnud,» lausus Ansip.
Küsimusele, kes tervishoiusüsteemi toimimise eest vastutab, vastas Ansip: «Vastutab riigikogu, vastutab valitsus, vastutab sotsiaalminister.» Ta lisas, et arstide palgavaidlustes on aga teiseks pooleks üldjuhul haigla juhatus.
Ansip kinnitas ka oma veendumust, et Eesti arstid on praegu ülekoormatud ja alatasustatud. Samas loetles ta arstide palganõudmisi ja avaldas soovi, et need, kes streikima kutsuvad, ka ise mõistaksid, mis on Eesti ühiskonnas reaalne teostada ja mis on täiesti ebareaalne. «Ma küsin, et kellelt see raha võtta? Kas võtame pensione vähemaks, võtame õpetajatelt palka natuke maha või on päästetöötajatel, politseinikel suured palgad? Kust peaks tulema kahekordne palgatõus?»
Teisalt sõnas Ansip, et ei toeta ettepanekut maksustada lausaliselt kogu dividenditulu sotsiaalmaksuga. «Niiviisi me võiksime ettevõtluse eemale peletada. Nende asjadega tuleb delikaatselt ringi käia!» lausus peaminister.