Aaviksoo lubab õpetajatele palgalisa

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo. Foto: Andres Haabu

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo soovib, et kõik Eesti üliõpilased tudeeriksid pikemalt ka välismaal.

Teie jaoks on olnud sügis suhteliselt rahulik – õpetajad streikisid kevadel ära, palgatõusu olete neile saanud, aga möödunud nädalal ilmus väike tõrvatilk meepotti kunstiakadeemia näol. Mis seal tegelikult toimub, miks akadeemia nõukogu peaaegu umbusaldas rektorit?

Ma ei tahaks üldse kommenteerida autonoomse avalik-õigusliku isiku siseelu. Ülikoolid on keerulised organisatsioonid ja eks neis on alati pingeid. Kui kõige paremini ei lähe, siis pinged kasvavad. Nad peavad ise oma probleemidega hakkama saama.

Küllap on üks pahameele põhjus see, et ülikoolil pole oma maja ja üliõpilased on linna peal laiali. Millal tuleb kunstiakadeemia uus maja?

Kunstiakadeemiale peab maja tulema ja küll ta tuleb, aga ilmselt jääb see Euroopa uude finantsperioodi. Aeg on maha võetud. Riigi poolt on olemas valmisolek toetada kunstiakadeemiat maja saamisel. Kuidas nad seda kasutavad ja milliseid otsuseid vastu võtavad, on kunstiakadeemia asi. Ühegi ülikooliga pole ministeeriumil vaja olnud nii palju tegeleda kui kunstiakadeemiaga.

Kogu haridusministeeriumi eelarve tuleval aastal pigem väheneb, kuigi õpetajad saavad palka juurde. Mille arvelt? Arvan, et kui kõik arvud, milles oleme kokku leppinud, eelarvesse sisse kirjutatakse, on ka haridusministeeriumi eelarve suurem kui sel aastal. Näiteks on seal esialgsele lisaks vajaduspõhised õppetoetused, mis tulevad järgmise aasta 1. septembrist.

Kutseharidusse tuleb juurde kuus miljonit eurot õppekavade edasiarendamiseks, üle nelja miljoni euro on lisaks, et valmistada ette üldhariduskoolide võrgu investeeringuprogrammi. 2014 tuleb uus periood ja uus raha, tahaksime, et oleksime siis kohe 1. jaanuaril valmis seda raha kasutama. Seekord läks meil peaaegu kaks aastat hoovõtuks ja nüüd kiirustame. IT-akadeemia saab juurde umbes miljon eurot, et leevendada põuda, mis valitseb sel alal. Lisaks veel 7,5 miljonit õpetajate palgarahaks.

Tundub, et pärast kevadist streiki on rahu maa peal ja kõik rahul sellega, mille olete välja pakkunud. Kui suur palgatõus õpetajatel praeguse seisu järgi tuleb?

Kõigepealt ma ei arva, et peaks rahul olema. Oleme teinud alles esimesed sammud, ka palka puudutavad esimesed sammud. Päris kindlasti on osalised rohkem lootnud ja tahtnud. Ka ministeeriumi mätta otsast vaadates peaks ühel hetkel õpetajate positsioon olema oluliselt parem, kui on täna, ja oluliselt parem, kui saab olema 2013. aastal. Aga palgatõus tuleb.

Kui enne riigieelarve arutelude alustamist oli miinimumpalk 700 ja keskmine 20 protsenti miinimumist kõrgem, siis praegu on see 715 pluss 20 protsenti ehk keskmine vähemasti 860 eurot. Rääkida tuleks ka põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatustest, mis on praegu kooskõlastusringil. Kui need muudatused ka heakskiidu saavad, siis arvan, et järgmise aasta 1. septembril tõuseb õpetaja palk veel.

Omaette küsimus on tekkinud sellega, et mõnedes kohalikes omavalitsustes on õpetajate palgad teiste kohalike inimestega võrreldes juba praegu oluliselt suuremad. Ja kui nüüd kasvavad õpetajate palgad veelgi, tekitab see pingeid kohaliku omavalitsuse ja väikese kogukonna jaoks. Meie sissetulekute tase väikestes kohalikes omavalitsustes ja Tallinnas on erinev, kohati kaks korda, ka õpetajatel.

Kui õpetajapalgad on Tallinnas keskmised, siis osas omavalitsustes on kõigepealt õpetajate palgad ja siis tuleb teiste palkadeni tükk tühja maad. On välja käidud ettepanek, et võib-olla oleks siiski kohalikel omavalitsustel õigus osa õpetaja palgarahast mujale suunata. See tuleb ilmselt riigikogus eelarve arutelu ajal üles.