/nginx/o/2012/09/25/1339780t1h6213.jpg)
Tallinna Ülikooli uuringust selgub, et ehkki Eesti inimesed suhtuvad vabaühenduste kaudu avalikus elus kaasalöömisse positiivselt, ei kajastu see nende tegevuses.
Uuring: Eesti inimesed usuvad osalusdemokraatiasse, aga püsivad passiivsed
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ülikooli juures tegutsev Kodanikeühiskonna uurimis- ja arenduskeskus leidis pea 3000 inimest küsitledes, et väärtuste ja hoiakute poolest on inimesed osaldusdemokraatia ideaalidele vastuvõtlikud.
91 protsenti vastanuist leidis, et koos tegutsedes saavutab ühiskonnas rohkem kui üksinda ja 79 protsenti arvas, et inimesed peaksid ühiskondlike küsimuste lahendamisel aktiivselt osalema. Samas näeb umbes kolmandik elanikkonnast poliitikat kui professionaalset tegutsemisvälja, kuhu tavakodanikul valimiste vahepeal asja ei ole.
Kui ühiskonna ja riigi toimimisel soovib ligemale kaks kolmandikku vastajatest elanike suuremat osalust, siis ise lööb selles valdkonnas meelsasti kaasa vaid 51 protsenti elanikest.
Haritus ja hea palk muudavad aktiivsemaks
Aktiivselt või passiivselt kuulub mõne spordi-, vabaaja, kultuuriseltsi või muu kodanikualgatusliku ühenduse liikmeskonda 31 protsenti küsitletutest. 69 protsenti vastajaist ei kuulu ühtegi organisatsiooni ega ühendusse.
Tüüpiline kodanikualgatuses osaleja on keskmisest suurema sissetulekuga ning kõrgema hariduse ja sotsiaalse positsiooniga. Eestikeelsete vastajate hulgas on organisatsioonide liikmeid ligi kaks korda rohkem kui venekeelsete hulgas. Samuti on noored aktiivsemad vabaühendustes kaasa lööjad kui vanemad inimesed, kuid neljakümnendates eluaastates aktiivsus suureneb taas.
Kodanikualgatuslik tegevus seostub inimestele aga pigem sotsiaalse suhtlemise kui kindlate eesmärkide realiseerimisega, märgitakse uuringus.
Vaesus takistab ühiskonnaelus kaasa rääkimast
Enamik vastajatest olid seisukohal, et elanikkonna aktiivsus, teadlikkus oma õigustest ning kaasatus ühiskonna asjade üle otsustamisse jätavad soovida. Samuti leidis 83 protsenti vastajatest, et inimeste isiklik kesine majanduslik toimetulek piirab nende võimalusi huvituda ühiskondlikest probleemidest.
Hinnangud kodanikeühenduste ja avaliku võimu suhetele jäid enamasti pessimistlikuks. Kriitikat jagus Eesti elanike õigusteadlikkuse, ametnikega suhtlemise keerukuse ning liigse korruptsiooni kohta. 53 protsenti küsitlusele vastanutest leidis, et kodanikuühiskond ei suuda Eestis ühiskonna arengut mõjutada.
Kõige sagedamini märgiti vabaühendustesse mittekuulumise põhjuseks huvipuudust. Siin on selge vastuolu hoiakute tasandil väljendunud sooviga ühiskonnaelus rohkem kaasa lüüa, märgivad uurijad.
Hoiakud ja tegelik käitumine lahknevad
«Kokkuvõtteks võib seega tõdeda, et kuigi hoiakute tasandil paistab Eesti elanikkond hindavat kodanikualgatuslikku aktiivsust, ei tundu see mõjutavat inimeste tegelikku käitumist organiseerunud tegevusvormides. Üksnes väike osa elanikkonnast on avastanud enda jaoks kodanikualgatuslikud organisatsioonid,» tõdetakse uuringus.
Kodanikualgatusliku tegevuse elavdamiseks soovitavad uurijad muuhulgas panna rõhku laste- ja noorteorganisatsioonidele, täiustada ühiskonnaõpetuse tundides tehtavat, kujundada õiguskord ümber vabatahtlikku tegevust soosivaks ja kaasata venekeelset elanikkonda senisest rohkem ühiskonnaellu.