/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2009/02/10/130925t1h0ed1.jpg)
Vastavalt Euroopa Liidus juba 2004. aasta detsembris vastu võetud määrusele peab iga liikmesriik alustama hiljemalt 28. juunist 2009 biomeetriliste passide ja reisidokumentide väljastamist, millesse on kantud dokumendi kasutaja sõrmejäljekujutised.
Eesti peab alates suvest väljastama sõrmejäljekujutisega passe
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nimetatud määrus näeb ette, et passidele ja reisidokumentidele lisatakse andmekandja, mis sisaldab näokujutist; liikmesriigid lisavad samuti koostalitusvõimelistes vormingutes sõrmejäljed.
Tehniliselt väljendub see nimetatud andmete kandmises elektrooniliselt vastavale kiibile. Sõrmejälgede rakendamiseks vajalikud tehnilised kirjeldused kehtestas Euroopa Komisjon 28. juunil 2006. aastal, millest tulenevalt peavad liikmesriigid alates 28. juunist 2009. aastal lisama reisidokumentidesse biomeetrilise identifikaatorina ka sõrmejäljekujutised.
Siseministeeriumis on välja töötatud ning kooskõlastusringile saadetud valitsuse määruse eelnõu dokumendi taotlejalt sõrmejälgede võtmise korra kohta. Eelnõu kooskõlastusring kestab 6. aprillini.
Eelnõu on välja töötatud seoses vajadusega üksikasjalikumalt reguleerida nii sõrmejälgede võtmise protsessi kui ka sõrmejäljekujutisele esitatavaid nõudeid, lisaks on vajalik muuta vastavalt ka dokumendi taotlemisel esitatavate andmete ja tõendite loetelu, dokumenti kantavate andmete loetelusid ja isikut tõendavate dokumentide andmekogusse kantavate andmete loetelu, selgub määruse eelnõu seletuskirjast.
Valitsus võib oma määrusega kehtestada vanuse alampiiri, millest nooremat isikut ei daktüloskopeerita ja kelle sõrmejäljekujutisi dokumenti ei kanta.
Määrusega kehtestatakse sõrmejälgede võtmise kord Eesti kodaniku passi, diplomaatilise passi, meremehe teenistusraamatu, välismaalase passi, ajutise reisidokumendi, pagulase reisidokumendi ja meresõidutunnistuse väljaandmise taotlejalt.
Sõrmejälgede võtmine
Eelnõu sätestab näiteks võimaluse enne sõrmejälje võtmist sõrme töödelda jäljekujutise kvaliteeti parandavate vahenditega (eelkõige kasutada nahka puhastavaid ja pehmendavaid ning vajalikul määral rasu lisavaid vahendeid, näiteks vajadusel käsi pesta, kreemitada ja niisutada spetsiaalsete vahenditega). Nimetatud sätte eesmärgiks on tagada sõrmejäljekujutise kvaliteet ning muuta sõrmejälgede võtmise protsess võimalikult lihtsaks.
Eelnõu sätestab sõrmejälgede võtmise detailse korra. Kui näiteks pärast korduvat nimetissõrmelt sõrmejälje võtmist ei õnnestu siiski saada nõuetekohast sõrmejäljekujutist, siis võetakse sõrmejälg muult sõrmelt. Kui nimetissõrmelt saadud sõrmejäljekujutis ei vasta nõuetele, siis võetakse sõrmejälg keskmiselt sõrmelt, neljandalt sõrmelt või pöidlalt.
Tervislikust seisundist tuleneva sõrmejälgede võtmise võimatuse puhul tuleb arstitõend taotlusele lisada igal biomeetrilise dokumendi taotlemise korral.
Sõrmejälje võtmise võimatuse võivad tingida erinevad asjaolud. Ajutise terviseseisundi all mõistetakse näiteks olukorda, kus isikul on dokumenti taotledes sõrmed sidemes või muul tervislikul põhjusel ei ole füüsiliselt võimalik sõrme vahetult hõivevahendile asetada. Sellisel juhul väljastatakse taotlejale üheaastase kehtivusajaga dokument.
Püsiva terviseseisundi all mõistetakse juhtumeid, kui isikul ei ole tervislikul põhjusel püsivalt võimalik füüsiliselt ühegi sõrme esimest lüli kummaltki käelt vahetult hõivealale asetada. Sellisel juhul väljastatakse taotlejale maksimaalse võimaliku kehtivusajaga dokument.