Paari aastaga kaob poolsada gümnaasiumi

Kuidas muutub Eesti gümnaasiumivõrk. Foto: Pm

«Oi, kurat, see on valus teema,» ütleb Antsla vallavanem Tiit Tõnts. «See on täielik sigadus,» ei varja oma ärritust ka Räpina vallajuht Teet Helm. «Optimismi pole mitte mingisugust,» nendib Varstu vallavanem Rein Ansip.

Need on kolm näidet, kuidas Lõuna-Eesti valdade juhid reageerisid eelmise nädala Ekspressis ilmunud haridusministeeriumi asekantsleri Kalle Küttise öeldule, et Võru-, Põlva- ja Valgamaal piisaks ühest gümnaasiumist maakonna kohta.

Tegelikult ei ole küsimus aga Lõuna-Eestis, vaid puudutab tervet riiki. Postimees helistas läbi peaaegu kõik need vallad ja linnad, kes peavad praegu gümnaasiume, et küsida: mis on seis, mis on otsustatud, mis on tulevik? Laias laastus võib vastused jagada kolmeks.