Enim avariisid tehakse tagurdamisel

Kõige enam juhtub avariisid tagurdamisel või tagant otsa sõitmisel. Foto: Aldo Luud / Õhtuleht

Eesti Liikluskindlustuse Fondi aastaülevaatest selgub, et jätkuvalt põhjustatakse enim avariisid tagurdamisel või tagant otsa sõites. Sagenenud on tundmatute juhtide põhjustatud liiklusõnnetused, mille eest tuleb maksta solidaarselt kõigil kindlustusvõtjatel.

«Liiklusõnnetuste peamise hulga moodustavad nii-öelda plekimõlkimised,» ütles fondi juhatuse esimees Kristjan Niinemaa, lisades, et see on pidevalt nii olnud.

Kõige enam - 6382 juhtu - toimus õnnetusi tagurdamisel, järgnesid eessõitjale tagant otsasõidud 5891 juhul ning teeandmise kohustuse eiramise tõttu tekkinud avariid, mida oli 3436. Need liiklusõnnetused olid sagedasemad ka varasematel aastatel.

Maakondade lõikes peetakse samuti juba traditsiooniliseks seda, et silmatorkav osa avariidest juhtub Harjumaal ja Tallinnas. «See on Eestis peamine piirkond, kus liiklusõnnetuste põldu küntakse,» tõdes Niinemaa. Möödunud aastal registreeriti seal 20 348 avariid. Pealinna piirkonnale järgneb Tartumaa 3993 liiklusõnnetusega ning Ida-Virumaa 2314 avariiga.

Sesoonselt on liikluses ohtlikum aeg suvel, kui avariisid põhjustatakse kõige rohkem. Teisalt märkis Niinemaa, et kõige enam on liiklusõnnetuste arvu kiiret kasvu näha ilmastikuolude järsul muutumisel, näiteks kui läheb äkki libedaks, lumiseks või pimedaks.

Avariipaigalt ärasõidud sagenevad

«Tänane mureteema on aga meie jaoks avariid, mida pannakse toime tundmatuks jäävate sõidukitega ehk sündmuskohalt lahkujad,» ütles Niinemaa. «Kindlustusvõtjatena me ühiselt jagame seda kulu, mida nemad on tekitanud.»

Tundmatute juhtide põhjustatud avariisid oli mullu 636, kui aasta varem oli neid 563. Nende avariide keskmine kahju on 10 580 krooni.

Jätkuvalt satub liiklusõnnetustesse ka kindlustamata sõidukeid, mis tegelikult liikluses osaleda ei tohikski. Möödunud aastal oli ilma kindlustuseta autodega 39 avariid, nende keskmine kahju 38 179 krooni.