Politseinikud käisid vaatamas, kuidas naaberriigis tööd tehakse

Eesti ja Soome politseinikud käisid üksteisel külas, et jälgida, kuidas käib politseitöö naaberriigis. Nii Soomes patrullinud eestlastel kui Eestis patrullinud soomlastel tuli üksjagu tegemist teha ka oma kaasmaalastega.

Eestlased patrullisid Helsingi tänavatel kolmel päeval koos kohalike politseinikega ning reedel oli viimane päev, mil soomlased Tallinnas meie politseipatrullidega sündmuspaikadele sõitsid. Käisime reede õhtul kahest eestlasest ja ühest soomlasest kokku pandud patrulliga kaasas, et näha, missugune vaatepilt põhjanaabrist korrakaitsjale avaneb.

Piirkond on kesklinn. Esimene väljakutse viib meid Tallinna sadama D-terminali parklasse. Seal olevat kaklema läinud valdavalt purjus ja väga purjus lätlased, keda on terve väikebussi täis. Kuna seltskond on suur, tõttab kohale politseiauto ja -buss ning kiirreageerimisrühm.

Õnneks siiski kedagi veristatud pole, keegi ei paista ka muud moodi katki olevat ning alfaisaste seltskond kutsutakse korrale. Selgub, et tegemist oli Läti kalevipoegadega – mehed tulid Soomest töölt ja olid palgarahade pärast tülli kiskunud.

«Raske on siin aru saada, kes nüüd kellele võlgu on,» märgib politseinik. Aga see ei olegi antud juhul tähtis. Pärast andmete kontrollimist pannakse üks mees puhuma. On üllatav, et see lätlane on täiesti kaine, sest enamik seltskonnast õõtsub justkui sügistormi räsida jäänud puuladvad. Kainetele on ilm seevastu päris rahulik. Ainult jahedaks kisub.

Helsingi politseijaoskonna välijuht Teemu Raivio räägib, et kuigi tema ülesanne on lihtsalt eemalt Tallinna politseinike tööd jälgida, siis igav tal küll ei ole. Tal ei ole ka relva ning käed võib käiku lasta ainult siis, kui teda rünnatakse.

«Vahel on tore lihtsalt vaadata,» tunnistab 13 aastat Soomes politseinikuna töötanud Raivio. Ka tunneb ta heameelt, et lätlaste seltskond sõidab kodumaa poole, mitte Soome suunas, kus «tema poisid» on täna patrullis. Lätlased sõidavad minema, üks meestest jääb maha, kuna ei soostu kaasmaalastega samasse bussi istuma.

Sõidame politseiauto sabas, kuid ei lähe palju minuteid mööda, kui selle vilkurid meid jälle pimestavad. Saabub uus väljakutse Volta tänavale Põhja-Tallinnas.

Seal saab ka Raivio teha rohkem, kui lihtsalt vaadata. Nimelt vedeleb tee ääres murul kägaras purjus soomlane, kes väidab, et tema jalast sõitis auto üle. Saapal on tõepoolest rehvimuster peal.

Raivio räägib kannatanuga soome keeles, on tõlgiks, kuid purjus mehe jutt muutub. Kord on ta Eestis juba teist päeva, seejärel esimest. Raske on erutunud ja purjus mehest aru saada, mis juhtus, kuid ilmselt vedeles ta tee ääres murul nii, et jalg ulatus autoteele ja siis pimedas - sest Tallinna tänavad just valgustusega ei hiilga - põrutas mingi masin üle ta saapa. Nüüd olevat pahkluu katki.

Kiirabi tõstab soomlase oma bussi, annab isegi oksekoti, kuid too otsustab siiski mugavama lahenduse kasuks. Varsti on tunda lehka ja kiirabi bussi põrandat ujutab okseloik.

Kell on alles kümne-üheteistkümne vahel ja politseinikud räägivad, et raskem osa reedest algab kaheteistkümne ja ühe vahel. «Hommikul nelja ajal on järgmine kaklusring, kui inimesed hakkavad baaridest välja minema,» räägib Põhja prefektuuri välijuht Taavi Kirss.

Kesklinnas mööduski öö väga töiselt ja väljakutseid oli palju. Kusjuures patrullidega kaasa sõitnud Soome politseinikud said väga palju rääkida, sest vanalinnas turiste jagub ning mõned neist tuli jaoskondagi toimetada. Võib-olla üks tähelepanuväärsemaid sündmuseid oli tol õhtul see, kui ühelt rendipinnalt viidi jaoskonda 32 pidutsenud alaealist.

Miks käisid kolm Eesti politseinikku Soomes ja kolm Soome politseinikku Eestis?

«Asja mõte on näha, kas meil on sealt midagi õppida ja ma arvan, et meil on,» rääkis rääkis Põhja prefektuuri välijuht Marko Schmidt. «Samas võisime seal kohapeal veenduda, et ega midagi nii väga erinevat pole. Ülesanded ja lähenemine on sama.»

Vahemärkuseks: politsei välijuhid vastutavad patrullide töö eest, koordineerivad seda ja vajadusel lähevad sündmuskohale. Kui piisavalt ressursse pole, peavad nad ka tavalisi väljakutseid teenindama.

«Kuna neil soomlastel on natuke rohkem ressrusse kasutada, siis nad saavad juhtumitesse rohkem panustada,» võrdles Schmidt. «Menetluse pool on pikem ja nad saavad rohkem süvitsi minna, kaasata rohkem ametnikke ühe juhtumi menetlemisse.»

Schmidt rääkis, et Soomes olid esimesed kaks päeva suhteliselt rahulikud. Ilm oli kehv, vihma sadas.

«Tihti valmistavad neile probleeme vene ja eesti rahvusest inimesed, kes on sinna massidena tööle läinud,» seletas ta. «Seal on piirkonnad, kus neid palju elab, ja mu esimene kokkupuude oligi näiteks Eesti numbritega sõidukiga.»

See vene rahvusest Eesti kodanik sõitis Helsingis joobes peaga. «Kuna ta inglise ega soome keelt ei vallanud, siis oli minul tõlgi osa,» meenutas Schmidt. «Kui ta nägi, et suhtlen temaga emakeeles, siis üritas ta minust kui õlekõrrast kinni haarata, et äkki ma mingil moel suudan teda aidata.»

«Politseitöö on suhteliset sama – avaliku korra tagamine, joobes inimesed tänaval,» kinnitas ka Kirss. «Suhteliselt vaikne oli see aeg, kui meie seal kohapeal olime. Tundus, et ressursse oli päris palju, aga väljakutseid vähe.»

Raivio märkis samuti, et eestlased sattusid vaiksetele päevadele, mil oli samas tavapärasest enam patrulle väljas. Näiteks veel paar nädalat tagasi oli seal üks mees tänaval automaadivalangu tõttu elu jätnud.

Mida on soome politseinikud Eestis teinud? Seni on soomlased Eestis tegelenud üpris palju liiklusega, kontrollinud sõidukeid ja juhte. Siin olid kuni reedeni samuti päevad suhteliselt vaiksed.

Eestis avaldas Soome politseinikele muljet uus politseimaja Kolde puiesteel. «See on algusest peale politseile ehitatud ja seda on näha,» märkis Raivio. Samuti kiitis ta meie politseisõidukeid.

«Soomes oleme me politseiüksusi tsentraliseerimas, üksused muutuvad suuremaks ja idee järgi peaksime me tegema autos peaaegu kõike,» rääkis Raivio, lisades, et Helsingis on ainult kaks politseijaoskonda.

«Siin on politseiametnikud veidi nooremad kui Soomes,» võrdles Raivio veel. Lisaks peavad Soome politseinikud töötama peale kooli vähemalt aasta kriminaalsuunal ja tegema uurimisega seotud tööd, hoolimata sellest, missuguse politseitöö peale nad edaspidi lähevad.

«Siin sõidab politsei välijuht üpris palju üksinda, samas kui meil on kaks inimest autos,» tõi Helsingi politseijaoskonna välijuht Harri Perälä esile. Nii saavad nad lubada endale ühe kogenuma politseiametniku kõrvale. Nagu öeldud – Eestis sellist luksust sageli pole.