/nginx/o/2012/09/22/1333482t1h8acf.jpg)
Sotsiaalministeerium nõuab Haapsalu lastekodu peremajade ehitajalt tööde hilinemise tõttu leppetrahvi üle 73 000 euro, ehitusfirma pole sellega nõus.
Ministeerium nõuab Haapsalu lastekodu ehitajalt kopsakat leppetrahvi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haapsalu lastekodu peremajad pidid valmima tänavu 31. jaanuariks, ent ehituse peatöövõtja Elinord Ehituse OÜ taotles ministeeriumilt tähtaja pikendamist kuu võrra. Kokku andis ministeerium lisaaega isegi kaks kuud, ent ka 27. märtsil ei õnnestunud majadele kasutusluba anda, sest kasutusloa komisjoni hinnangul ei olnud hooned veel turvaliseks kasutuseks valmis, samuti polnud neid kooskõlastanud päästeamet ja tervisekaitse.
Leppetrahvi arvestas ministeerium 27. märtsist kuni 11. juunini, mil allkirjastati tööde üleandmise-vastuvõtmise akt ehk 76 päeva eest kokku 73 467,20 eurot. Sotsiaalministeeriumi finants- ja varahalduse osakonna haldus- ja ehitusjuht Raoul Alliksaar ütles, et sellega «andestame töövõtjale lepingu tähtaja rikkumise 55 päeva ulatuses, summas 53 166,85 eurot».
Ajaleht Lääne Elu kirjutas sel nädalal, et ehituse peatöövõtja peab õiglaseks leppetrahviks 17 883 eurot, sest majade kasutuselevõtt viibis mitte üksnes nende tõttu, vaid ka sotsiaalministeeriumi venitamistaktika tõttu. Seetõttu saatis Elinord Ehitus ministeeriumile ka protestikirja.
Peremajad avati pidulikult 22. mail ja selleks ajaks olid hooned ka osaliselt möbleeeritud ja asjaosaliste väitel sissekolimiseks valmis, siiski kolisid lapsed oma uude elukohta alles juuli alguses.
Alliksaar kinnitas Postimehele, et ehitaja vastulause leppetrahvile on ministeeriumini jõudnud, kuid seda, kas ministeerium nõustub leppetrahvi vähendama, ei olnud ta valmis kommenteerima enne, kui ministeerium on ehitusfirmale vastanud.
Alliksaar selgitas, et aseduskoduteenuse osutamiseks loodi uus, Haapsalu linnavalitsusele kuuluv sihtasutus, mis pidi taotlema enne tegevusluba. Seda oli aga võimalik hakata taotlema alles pärast peremajade valmimist ja kasutusloa saamist. «Plaanide kohaselt pidi omandi üleandmine ja järgnev sihtasutuse tegevusloa taotlemine toimuma veebruar-märts, kuid ehituse hilinemise tõttu sai vastavaid toiminguid teostada alles juuni-juuli. Seega hilines asenduskoduteenuse osutamise alustamine uutes peremajades ca 4 kuud, ehk täpsemalt 138 päeva,» märkis Alliksaar.