Kaitseväe kalmistul asuva Pronkssõduri mälestusmärgi juurde tuli ennelõunal «Tallinna vabastamise aastapäeva» tähistama 40 - 50 sõjaveterani ning veel mõned üksikud inimesed.
Pronkssõduri juurde kogunes täna ennelõunal mõnikümmend inimest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Poole üheteistkümne ajal oli Kaitseväe kalmistul Pronkssõduri juures vaikne. Ainult Vene Föderatsiooni suursaatkond oli oma pärja ausamba jalamile asetanud. Samas võis näha ka punaseid nelke ja mõnda põlevat küünalt.
Kalmistuvärava lähedal sõid pitsat Nõukogude-aegses sõjaväevormis noorukid - kaks neiut ja üks noormees. Kella 11 ajal marssisid nad rivisammul Pronkssõduri juurde ning telkmantlites neiud jäid ausamba kõrvale auvalvesse.
Pronkssõduri juurde astus Galina Sapog ning asetas ausamba jalamile punased nelgid. Ta ütles, et on ausamba juurde lilli toomas käinud juba 1954. aastast alates, algul Tõnismäel ja nüüd Kaitseväe kalmistul. Põhjus on selles, et tema polkovnikust isa Ivan Kulinitš võitles sõja ajal Baltikumis ning sel aastal oleks tal täitunud 110 eluaastat. Zapog mainis, et Tallinnat isa küll ei vabastanud, küll aga Riia ning seepärast on 22. september tema jaoks püha päev.
Zapog põhjendas vähest inimeste arvu Pronkssõduri juures asjaoluga, et Filtri tee on ehituse tõttu suletud ning kalmistule on keeruline ligi pääseda. Ise oli ta poolteist tundi vaeva näinud, et kohale jõuda.
Kella üheteistkümne paiku läks Pronkssõduri juures elu veidi rõõmsamaks. Kohale saabus väike seltskond, kes asetas ausamba jalamile punased nelgid, lasi siis Postimehe fotograafil endast pilti teha ning asus seejärel napsitama. Kõik jäi sündsuse piiridesse, sest pudel sai kiiresti tühjaks ning uut välja ei võetud.
Veerand kaheteistkümneks jõudsid Pronkssõduri juurde sõjaveteranid, kes olid kohale toodud suure bussiga. Enamuses mehed, aga ka mõned naised, kokku 40 - 50 inimest. Järgemööda asetasid nad pärja ning lilled ausamba jalamile.
Eesti korpuses võidelnud Hugo Vask ütles Postimehele, et käib igal aastal koos teiste sõjaveteranidega Pronksõduri jalamile lilli asetamas. Homme 89-aastaseks saav mees kinnitas, et taasiseseisvunud Eestis peetakse teda ikka okupandiks, kuid ta sellest ei hooli ning tähistab ikka 22. septembrit kui Tallinna vabastamise päeva. Ta mainis, et veterane jääb iga aastaga ikka vähemaks, Tallinnas on neid praegu veel umbes 2000.
Sakust pärit sõjaveteran Ants Laht viitas kirjanik Jaan Krossile, kes olevat öelnud, et Vene okupatsiooni me elasime üle, kuid Saksa oma ei oleks üle elanud. Ta lisas, et kui varem oli Sakus sõjaveterane 60, siis nüüd on neist elus veel vaid kolm ning nad suhtlevad ka Eesti vabadusvõitlejatega, nii et mingit vastasseisu ei ole,
Pärast pärgade ja lillede asetamist Pronksõduri jalamile tehti sõjaveteranidest ühispilt ning siis kamandati nad uuesti bussi. Vask mainis, et igal aastal on sel päeval ka 100 grammi tehtud ning erand ei ole ka seekord. Kus see traditsioon täna jätkub, ei osanud ta ütelda, sest asja pidi korraldama veteranide juht.
Pärast sõjaveteranid lahkumist said ka auvalves seisnud neiud vaevast lahti ning lahkusid Pronkssõduri juurest.
22. septembril 1944 vallutas Punaarmee Tallinna, kust Saksa okupatsiooniväed olid juba lahkunud ning kus tegutses Otto Tiefi valitsus ja Pika Hermanni tornis lehvis sinimustvalge lipp.
Põhiliselt venekeelse elanikkonna esindajad on tähistanud seda Tallinna vabastamise päevana. 2007. aastal nimetas riigikogu 22. septembri vastupanuvõitluse päevaks.