/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2008/09/01/70106t1h2119.jpg)
Viljandi maavanem Kalle Küttis ei poolda lastevanemate liidu ettepanekut jätta maapiirkondades gümnaasium ja põhikool lahutamata, sest loeb seda gümnaasiumiõpilastele kahjulikuks.
Ekspert pakkus maapõhikoolide murele teise lahenduse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pikka aega oma maakonna hariduselu koordineerinud ning aprillist haridusministeeriumi asekantsleriks saava Küttise sõnul on algkoolil, põhikoolil ja gümnaasiumil erinevad prioriteedid ning sellest arusaamast lähtub ka haridusreform.
Kui jätta väikekohtadesse alles ühe paralleeliga keskkoolid, siis pärsib see tema sõnul nendes koolides õppivate gümnaasiuminoorte arengut, sest neid hoitakse selles koolis mitte nende vajadustest ja gümnaasiumiõppe põhieesmärkidest lähtuvalt, vaid põhikooli ehk õpetajate koormuse säilitamise pärast.
«Kool ei ole õpetaja pärast, kool on lapse pärast. See on pigem tagajärg kui põhjus. Me ei ole õpetajat korralikult ette valmistanud, et ta oleks võimeline mitut ainet andma põhikoolis. Aga selle pärast hoida alles gümnaasiumit, et õpetajal ei jätku koormust, on põhimõtteliselt vale.»
Küttis ütles Postimees.ee'le, et peab lastevanemate liidu juhatuse esimehe Enn Kirsmani tähelepanekut, et haridusreform võib praegusel kujul nõrgestada põhikoole, kuna osadele aineõpetajatele ei jätku piisavat koormust, õigeks. Kuid Küttise väitel on selle probleemi ületamiseks ka paremaid lahendusi.
Tema sõnul võiks olukorda parandada ühe teise, muuhulgas Kirsmani tänases Postimehes ilmunud arvamusloos välja käidud lähenemise abil. Kirsman pakkus nimelt võimalust, et väikeste maakoolide põhikooliõpetajate koormuseprobleemi võiks lahendada näiteks see, kui füüsikaõpetaja omandab ühtlasi keemia ja teiste sarnaste ainete põhikoolis õpetamise kvalifikatsiooni.
Kirsman ei pidanud seda parimaks lahenduseks seetõttu, et selliste oskuste õpetamine võtab liiga kaua aega, arvestades, et põhikoolid ja gümnaasiumid peaks saama reformikava kohaselt lahutatud juba 2011. aasta sügiseks.
Küttise sõnul ei tasu sellest tähtajast heituda, sest põhikoolide erialaõpetajatel on pedagoogilised teadmised juba olemas, vaja on vaid antud eriala põhikooliastmes õpetama õppida ning selle saaks avatud ülikoolis kuskil aastaga omandatud.
«Õpetaja ei ole nii rumal, et ei jaksa õpetada mitut ainet,» ütles ta ja tõi näite, et Põhjamaades on koole, kus üks õpetaja annab 4-5 ainet korraga.
Tema sõnul peaks ka haridusministeerium selle nimel võimalikult ruttu tööle asuma, et põhikooliõpetajate täiendusõpe hoo sisse saaks ning probleem lahendatud.