Küllap pole mõtet kulutada lugeja aega ja leheruumi sellele, et tõestada: absoluutset võrdsust inimeste vahel olla ei saa. Nii nagu ei ole kahte ühesugust lehte ükskõik millisel taimel või puul, nii ei ole ka kahte täpselt ühesuguse välimuse, võimete ja oskustega inimest. Kui võrdlust loodusega või looduses jätkata, võiks inimest võrrelda kultuurtaimega, kellel on küll kõik paljunemiseks ja levimiseks vajalikud omadused, ent ringi tuleb nendega käia sarnaselt inimlastega, et nendest tugevad ja kaunid lilled, viljakandvad puud ja põõsad kasvaksid.
Tellijale
Andra Veidemann: diagnoos - ebaõiglane ebavõrdsus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuid rohuaeda ennast võib kujundada ja pidada erinevatest põhimõtetest lähtudes: alates sellest, kas säilitame vanu, eesti taludele iseloomulikke põhimõtteid ja taimekooslusi või võtame ette ilusad välismaa ajakirjad, toome peenemast istikuärist ennenägematute ja -kuulmatute liikide istikud ning vanad, kidumise märke ilmutavad, ent kodumullas kohanenud eksemplarid lennutame kompostihunnikusse, et nii mõnigi kord hiljem imestades tõdeda: just kompostihunnikul on meie vana, väljapraagitud taimeke tubli elujõu sisse saanud.