/nginx/o/2012/09/20/1331088t1h2f46.jpg)
Justiitsministeerium tahab muuta vaenuõhutajate karistamise lihtsamaks: nii loobub kavandatav eelnõu näiteks karistamise eeldusena nõudest, et ohtu pidi seatama kellegi elu, tervis või vara. Ettepaneku järgi piisab edaspidi sellest, et vaenu õhutati avalikku rahu häirivalt või süstemaatiliselt. Ministeeriumi kinitusel ei võeta siiski kelleltki õigust karistamatult kedagi vihata.
Justiitsministeerium kasutab nn vihakuritegudesse karmimat suhtumist põhjendades USA psühholoogi Gordon Allporti ligi 60 aasta vanust eelarvamuste skaalat, mis algab vähemuste üle naljaviskamisest.
«Enamuse liikmed teevad vähemuste arvel vabalt nalja ja kujutavad vähemusse kuulujaid negatiivsetes värvides,» kirjeldatakse tänavu juulis ministeeriumist kooskõlastamisele saadetud karistusseadustiku muudatuste eelnõu seletuskirjas. Kuigi sellised naljad ei tundu enamusele kahjulikud ja on enamasti kaitstud sõnavabadusega, seisneb selle, Allporti skaala kõige madalama astme ohtlikkus ministeeriumi järgi asjaolus, et see juhatab sisse järgmised astmed.
«Kuigi Eestis võib tunduda, et paljud riskid on ülehinnatud, ei ole meil siiski tegemist täiesti isoleeritud ühiskonnaga,» leitakse karistusseadustiku muutmise seletuskirjas. «Arvestades Allporti kirjeldatud eskalatsiooni, on järgmiste astmete ennetamiseks sel teel oluline ära hoida esimesed. [---] Allporti skaala võimaldab muu hulgas karistusõiguslikult paigutada ritta nn vihakuriteod ja muud seotud kuriteod.»
Kas Allporti skaala järgimine tähendab, et näiteks tüüpilise anekdoodi rääkimine, kus tegelasteks on eestlane, venelane ja ameeriklane, on Eestis lähitulevikus juba kvalifitseeritav vihakuriteona?
«Ma ei kujuta küll ette anekdootide eest karistamist,» ütles justiitsministeeriumi nõunik Tanel Kalmet, kes on selle nn vihakuritegude eelnõu põhiautor. «Kindlasti ei saaks seda teha eelnõus pakutud koosseisu alusel, kuna isegi rahvuste kohta käivast anekdoodist ei saa vihkamisele, diskrimineerimisele või vägivallale kihutamist avastada.»
Kalmeti sõnul on ka nn vihakõnet (hate speech) mitmesugust ja justiitsministeeriumis valminud eelnõu ei määratle rahvusliku või muu grupi solvamise või alandamise süütegu, mis on paljudes riikides olemas.
«Ei ole ka ette nähtud karistamist mingite teooriate avaldamise või levitamise eest, kui asi piirdub veendumuse või arvamuse väljendamisega, diskrimineerimise või vihkamise üleskutseni eskaleerumata,» rääkis ta.
Artikli täisversiooni saab lugeda Postimees Plussist.
/nginx/o/2013/07/05/1875308t1h1e50.jpg)