Keskerakonna poliitikakooli avaloengu patusteks said prokuratuur ja meedia

Toolid raekoja platsi äärse Hopneri maja laealuses saalis täitusid neljapäeva õhtupoolikul 150 teemakohaselt tõsise näoga kodanikuga. Algas Poliitika Õhtukooli esimene loeng: kuidas tegelikult tehakse Eestis demokraatiat ja likvideeritakse vastaseid.

Just sellise sõnumiga lendlehe võisid nädalapäevad tagasi oma postkastist leida paljud tallinlased, kes eile kohale tulles avastasid end õlg-õla kõrval keskerakondlastest abilinnapeade ja linnaosavanematega. Oma heakskiitva pilguga, ent sõnagi ütlemata oli tulnud üritust saatma ka meer Edgar Savisaar, kes andis sooja käepigistuse esinejatele Ester Tuiksoole, ajakirjanik Peeter Ernitsale ja teadlasele Arvo Sirendile.

«Ma arvan, et me oleme isegi hiljaks jäänud,» pommitas kuueosalise loengusarja talle omasel tulisel moel avatuks Tallina ülikooli poliitikateooria professor Rein Ruutsoo veel enne, kui viimane saabuja oli jõudnud oma bareti jopevarrukasse susata.

«See sari täidab ühte sotsiaalset tellimust. Ma poleks küll eales osanud ette kujutanud, et meedia ja repressiivorganid Eestis nii kokku sulavad. On viimane aeg katsuda läbi murda sellest blokaadist, kus keevitatakse kokku erinevad võimud, mis peaks olema demokraatias üksteisest lahutatud.»

Ruutsoo karmid sõnad olid avamäng järgmisele pooleteisele tunnile, mil juttu tuli maadevahetuse kohtuprotsessi näitel sellest, kuidas segunenud suhted koalitsiooniparteide, prokuratuuri ja meedia vahel Eesti riiki korrumpeerivad.

«Mõned inimesed ja institutsioonid on valmis ohverdama inimeste heaolu ja närve, et viia ellu poliitikat, mis kahjustab meid kõiki,» leidis Ruutsoo. «Selle sarja mõte on demokraatiast mõtlema ärgitamise kõrval ka uurima mehhanisme millega ühiskond suletakse. Teine ülesanne on anda sõna neile, kes pole tihtipeale üldse sõna saanud, sest nende poliitikast välja sõelumine on osa valitseva võimu tööst järgmise valimisvõidu kindlustamisel.»

Tuiksoo juhtum

Maadevahetuse protsessis Ester Tuiksood kaitsnud vandeadvokaat Viktor Särgava tõi kuulajateni nimekirja sellest, milliste alatustega prokuratuur poliitikuid ja ärimehi süüdistas ja kuidas kohtunik Valeri Lõõnik juhtunu läbi nägi.

Seepeale mikrofoni haaranud Keskerakonna peasekretär Priit Toobal palus vandeadvokaadil kuulajatele rääkida ka sellest, kuidas prokuratuur kohtunikku survestas ja Tallinna TV nõukogu esimees Allan Alaküla soovis teada, millises mustas mängus uurimismaterjalid üldse meedia kätte jõudsid. Arutelu käigus leiti üksmeelselt, et prokuratuur on mõlemal juhul oma volitusi rikkunud.

«Emotsionaalselt on sellest väga raske rääkida, sest see aeg on olnud asjaosalistele väga raske,» meenutas Tuiksoo, põhjendades, miks poliitõhtul pole teisi tema endiseid kohtupingikaaslasi.

«Niisugune termin nagu süütuse presumptsioon ei ole tegelikult Eestis kunagi toiminud. Valimiste ajal ja eelneval oli rünnak teatud meediaväljaannete poolt hästi tugev. Kogu selles protsessis oli ründajate võit see, et täna ei ole maastikul ühte maaparteid,» kurvastas Tuiksoo.

«Kui me enne rääkisime, et võime usaldada õigusemõistjaid, siis ma jagan täna arvamust, et asi on läinud niikaugele, et selle ala inimesed ei ole apoliitilised. Selliseid ilminguid on tunda ja ma tõesti tundsin, et tookord rünnatakse ühte maalt pärit poliitikut, kes tõsiselt on tööd teinud oma ametis,» süüdistas Tuiksoo uurimisorganeid.

Sama meelt oli Maalehe ajakirjanik Peeter Ernits, kes maadevahetuse protsessid enda sõnul ainsa ajakirjanikuna kaasa teinud. Ernits kuulas tunnistajaid ja avastas, et prokuratuur süüdistab poliitikuid täiesti aluseta.

Ernitsa sõnul on poliitniite prokuratuuris raske mitte näha, sest need ulatuvad juba aastate taha. Näiteks süüdistati napilt enne 2003. aasta riigikogu valimisi Tallinna abilinnapead Vladimir Panovi korduvas pistisevõtmises ent viis aastat hiljem mõisteti õigeks. Juhtunu kallutanud avalikku fooni selliselt, et Keskerakond jäi valitsusest välja. Sama kordunud ka 2006. aastal, kui maadevahetuse skandaali järel langesid Arnold Rüütli aktsiad ja presidendi teine ametiaeg jäi saamata.

«Praeguses Eesti Vabariigis on võim nihkunud prokuratuuri ja riigiprokuratuuri kätte. Taust on see, et kohtus käimine on väga kallis, seda saavad lubada endale väga rikkad inimesed. Alla nelja protsendi kriminaalsüüdistustest arutatakse üldmenetluses ja nii prokuratuuril lihtne kokkuleppemenetlustes süüdimõistvaid otsuseid saada,» leidis Ernits. «Lisaks on praegu riigikohtu praktika selline, et ka kaudsete tõenditega võite süüdi jääda, see on tänane reaalsus,» hoiatas ta.

Demokraatia pole paha, aga hurraakapitalism on ohtlik

Teadlane Arvo Sirendi vaatas oma kõnes laia pilti ja püüdis tabada, mis on Eesti riigi viinud majandus- ja poliitkriisi mudamülkasse. «Kompartei tegeles omal ajal sellega, et paljastada kapitalismi vigu, aga tegi seda nii tõhusalt, et see ei lasknud kapitalismil minna selliseks, et see oleks ennast paljastanud,» pakkus Sirendi, kelle sõnul demokraatia talle siiski meeldib ja seda tuleks kaitsta.

Nüüd olevat aga nii, et ükski poliitiline jõud pankade tegevust enam ei piira. «Ei aita ka roosade sotside opositsioon, sest nemad on läinud sama teed, mida mööda on rohelised läksid eelmises riigikogu kooseisus.»

Sirendi sõnul on Eesti häda selles, et ühed on teistest võrdsemad. «Ka president Ilves seletas oma vabariigi aastapäeva kõnes, kuidas korruptsioon on lubamatu, aga oli selge, et tema oma käitumise puhul jäid üles tõsised küsimused, nii et kõne koostajad lisasid sinna teise poole, et mis on Jupiterile lubatud, pole lubatud härjale,» summeeris Sirendi vabalt.

«(Kaitseministeeriumis tulistanud ja hukkunud Karen – toim.) Drambjani intsident oli see, et ta asus nagu härjavõitlusse selle seltskonnaga ja on teada, mis on härja saatus,» läks Sirendi veelgi kaugemale.

Ka kaitsepolitsei suunal jagus ekspoliitikul kriitikat. «Kapo on ainuke asutus, kellel on õigus inimesi pealt kuulata, unenägusid pealt vaadata ja lindistada. Aga ma pole kunagi öelnud, et neil oleks õigus seda tõlgendada, sinna infot lisada ja teha sellest midagi uut,» vihjas Sirendi kaitsepolitsei aastaraamatule, milles figureeris ka üritusel viibinud abilinnapea Mihhail Kõlvart (KE).

Sirendi uskus, et kuigi Tuiksoo ja teised jäid esimeses astmes puhtaks, tehakse kõrgemal tasandil peagi vajalikud vangerdused. «Praegu on niisugune vahepealne periood, kus tõde võiks teistmoodi valgustada või teisest vaatevinklist teha. Ma usun, et ringkonnakohus teab oma kohtunikke, ei peagi neile eriti maksma ja küllap see nii ka sätitakse.»

Nagu ka teised esinejad, ei andnud ka Sirendi meediale armu. «Kui president nimetas trükimeediat «tintlaks», võib-olla võiks siis ka suulist meediat «moklaks» nimetada.» Just meedia olevat poliitikute tegemistele kaasa kiitnud.

Nii pole Eesti hädade tuum Sirendi meelest mitte maailma majanduskriisis vaid selles, et riigijuhid on miljardite kroonide eest müünud ära eelmiste põlvkondade vara, maid, vabrikuid ja tehaseid. «Ligi 800 miljardi eest oleme kulutanud seda raha, mida oleme võtnud oma eellaste käest, ja varsti ei ole meil enam midagi müüa.»

Mis on «Poliitika Õhtukool»?

MTÜ Ausad Valimised juhatuse liikme Siret Kotka (KE) sõnul on algav loengusari neutraalne ja sisaldab erinevaid vaatepunkte tänasele Eesti poliitikale. Kotka sõnul aitavad infovahetus, diskussioon ja koostöö erinevate poliitiliste, sotsiaalsete ja muude gruppide vahel kaasa sellele, et paljastada erinevaid pettusi ja manipuleerimist valijatega.

Ühtekokku lahatakse kuut teemat:

4. oktoobril teemal «Parteide rahastamine: õige ja vale raha Eesti poliitikas»
18. oktoobril «Kaitsepolitsei: Põdra maja saladused»
1. novembril «Opositsioon: Eesti ja Vene võrdlus»
15. novembril «E-valimised: ausalt pole võimalik»
29. novembril «Meedia: kes manipuleerib manipuleerijatega»