/nginx/o/2012/09/18/1326720t1h0b00.jpg)
Pärnu politseis 25 aastat töötanud välijuhti Toomas Tomsonit kahtlustatakse autosid kindlustuspettuse jaoks põletanud grupeeringu juhtimises ning kõik asjaosalised peale peale ülemkonstaabel Tomsoni oma süüd tunnistanud, viidates, et just politseinik oli asja organisaator.
Prokuratuur esitab lähinädalatel ühele staažikale Pärnu politseinikule süüdistuse, et ta juhtis grupeeringut, mis tegeles kindlustuspettustega. Lugu on mitmeti ebatavaline, kuid vast kõige tähelepanuväärsem on, et pettus oleks peaaegu läbi läinud, kui poleks olnud üht pisikest viga, vahendas ERR Uudised saadet «Pealtnägija».
Pärnu väikeettevõtja Henri Võigemast on kannatanu ühes viimaste aastate kõige kummalisemas ja jultunumas kindlustuspettuse afääris. Kõik algas esmapilgul täiesti rutiinselt. 2010. aasta 13. mail võttis autorendiga tegeleva Võigemastiga ühendust järjekordne klient. «Saime kokku tema poolt määratud kohas, sõlmisime rendilepingu, andsin auto üle,» meenutab Võigemast.
Klient, toona 20-aastane Urmas Koiksar rentis algse kokkuleppe järgi Volkswagen Golfi 2008. aasta mudeli kaheks päevaks, et minna abikaasaga Jurmala veeparki.
Kahe päeva pärast helistas Urmas ja pikendas autorenti päeva võrra. Keset järgmist, 16. mai ööd ajas telefon ootamatult Henri üles. Koiksar rääkis, taustaks kostmas pragin, et tegi avarii ja auto läks põlema.
Rendifirma omanik saatis sellele, mis tema autost alles oli, Pärnust puksiiri järele. Et rendiauto oli mõistagi kindlustatud, tuli esitada hüvitise taotlus. Selleks kohtusid Henri ja Urmas järgmisel päeval Pärnus. Rentik rääkis, et tuli Lätis oma tuttava juurest ja oli maanteele keeramas, kui auto tuled kustusid. Kuni ta tuledega tegeles, oli auto juba ristmikule jõudnud ja põrkas kokku rekkaga.
«Airbag tuli lahti ja autosse tungis kohe mürgine gaas, et ta sai vaevalt-vaevalt sealt autost välja. Siis ta koperdas kraavipervele ja kui ta selgemaks sai, oli auto juba leekides,» räägib Võigemast rentnikult kuuldud ja algul usutavana tundunud juttu.
Rentniku väitel põles ka juhiluba ära
Kahjukäsitleja juures avaldust kirjutades ütles Koiksar, et ei saa esitada juhiluba, kuna see jäi autosse ja põles ära. See oli suur probleem. Selgus, et Urmase juhtimisõigusega on segased lood. Noormees oli küll kaks aastat varem juhiloa saanud, aga vahepeal peatati see rikkumiste tõttu kuueks kuuks.
Rentimise päevaks oli karistus küll kantud, kuid vahepeal oli tema kaheaastase esmase juhiloa kehtivus lõppeda jõudnud. Henri Võigemast andiski talle 13. mail auto ID-kaardi alusel ja Urmase allkirja peale, et tal on juhtimisõigus. Ärimees leiab, et ei teinud midagi valesti.
Pärast mõningast arupidamist asus ARK lõpuks seisukohale, et Urmas Koiksaril ei olnud siiski saatuslikul ööl juhtimisõigust ning ta ei oleks tohtinud roolis olla. Kuna kogu lugu muutus aga aina segasemaks ja kahtlasemaks, võtsid ka kindlustuseksperdid õnnetuse asjaolud uuesti luubi alla.
Kui uskuda Urmase legendi, oli tegu erakordselt tobeda avariiga. Esiteks toimus pauk esimesel ristmikul teisel pool Eesti-Läti piiri. Teiseks juhtus see keset ööd kõige hõredama liikluse ajal. Ning kolmandaks – avarii teine osapool oli juhuslikult samuti Eesti masin. Jutu järgi oli mööda maanteed Poola suunas teel olnud veoauto just jõudnud ristmikule, kui parasjagu oma Golfi rikkis tuledega tegelev Urmas sellele kõrvalteelt sisse põrutas.
«Kui piltidelt vaadata, siis see Volkswagen on kokkupõrke hetkel täpselt 90 kraadi all selle auto pihtas. Kokkupõrke kontakt on nii tugev, et ta oleks pidanud nina ära vedama. Kas või natukenegi. See vihjab sellele, et see auto seisis seal,» räägib Võigemast nüanssidest, mis tekitavad kahtluse, et Golf oli seisvale rekkale külje pealt sisse sõitnud.
«Lisaks see, et Volkswageni esindus ütles, et selle auto laupkokkupõrkel see auto ei saa põlema minna, see auto on niimoodi ehitatud,» lisas ta.
Uus ekspertiis paljastas süütamise
Nii rentnik kui kokkupõrkes osalenud veoauto juht jäid aga versioonile kindlaks. Henri palus ise kindlustusel teha täiendav ekspertiis. Paar kuud hiljem saadud tulemus lükkas nende jutu täielikult ümber - ekspertiisitulemuse kohaselt oli tegu bensiiniga süütamisega.
Kindlustused keeldusid maksmast, rentnik mängis lolli ja Henri Võigemast pidi oma tuhastunud Volkswageni liisingu jääkväärtuse 129 000 krooni ise kinni maksma. Väikeärimees võttis selleks isegi laenu. Paralleelselt algatati aga kindlustusfirmade avalduse põhjal kriminaalasi, mis viis tõelise pommüllatuseni. Selgus, et pettuse taga oli suurem seltskond, mille niiditõmbaja oli politseinik samast majast, Toomas Tomson.
Lääne prefektuuri koordinatsioonibüroo juht Andres Sinimere ütles, et Tomson oli välijuht ehk see inimene, kes juhendab patrulle vahetult väljas. Lääne prokuratuuri prokuröri Merry Tiituse sõnul on Tomson selles kriminaalasjas kuritegude toimepanemise planeerija ning ka eestvedaja, et tema juhtimisel pandi kõik need kuriteod toime.
Prokurör on kahtlustuse esitanud seitsmele füüsilisele isikule ja ühele firmale. Jutt on kahest kindlustuskelmusest, võõra asja hävitamisest, dokumendi võltsimisest ja võltsdokumendi kasutamisest. Et lõplik süüdistusakt jõuab kohtusse alles paari nädala pärast, saab prokurör praeguses faasis detaile jagada kasinalt.
Kidakeelne on ka kahtlustatav organisaator Toomas Tomson ise, kuid ta ütleb, et süüdistused on alusetud.
Ülemkonstaabel Tomson on tähelepanuväärne selle poolest, et ta oli ettevõtlik inimene. Politseitöö kõrval ajas tema perefirma Soleil Invest ka transpordiäri. Näiteks oli Soleil alates 2009. aastast prefektuuri partner autode teisaldamisel, olles võitnud ka vastava hanke. Andres Sinimere ütleb, et samas ei saanud Tomson otsuseid Soleil Investi kasuks või kahjuks teha, sest neid võttis vastu prefektuuri komisjon.
Tegu ei olnud esimese seesuguse pettusega
Puksiirteenuse kõrval tegutses Soleil Invest ka kaubavedudega maanteel ja rekka, millele Golf Lätis sisse põrutas, kuulus just Tomsoni firmale. Politseijuurdluse käigus läksid rentnik Urmas ja mitu teist asjaosalist siiki «lõhki» ning rääkisid, kuidas asi tegelikult toimus.
«Võeti üks tankist, kes rentis minult auto, millel oli kaskokindlustus, siis laeti Soleil Investi rekka veel ühe osapoole seismajäänud kaupa täis ja siis sõideti üle piiri, et Eesti meedias mitte kära tekitada, et asi oleks keerulisem. Ja realiseeriti need seal bensiini ja tikuga ära,» kirjeldab Võigemast.
Tema sõnul seisis auto tegelikult ristmikul, võttis siis hoo sisse ja sõitis seisvale rekkale otsa. Pärast kokkupõrget ei läinud auto loomulikult põlema, selleks oli aga petturitel kaasas limonaadipudeli täis bensiini, mis auto peale valati ja seejärel põlema pandi. Enne päästjate kutsumist lasti autol lõõmata, et häving oleks korralik.
Saatuslik viga oli, et palgatud kamikazel olid probleemid juhtimisõigusega, mis tõmbas tähelepanu.
Kuid sellega üllatused ei piirdunud. Läti lugu viis uurijad omakorda veel suurema avastuseni - selgus, et see ei olnud sellele seltskonnale esimene rekka süttimine, milles nad osalesid.
«2008. aastal sama moodi kaks inimest lavastasid õnnetusjuhtumi, mille käigus süttisid veoauto ja järelhaagis,» kinnitab prokurör Tiitus.
Tomson süüdistab teisi valeütluste andmises
Tiituse sõnul on kõik peale ühe isiku süüd tunnistanud ja Toomas Tomson on ainus, kes seda pole teinud.
Tomson ise väidab, et tõde selgub kohtus, tema kohta on aga valeütlusi antud. «Ju nad üritavad oma nahka päästa,» märgib ta.
Kokku tekitas väidetavalt politseiniku juhitud seltskond kahe kindlustuspettusega kokku 1,7 miljonit krooni kahju. Lugu on seda piinlikum, et pettuse ajal oli Soleil Invest politseiprefektuuri ametlik koostööpartner. Leping lõppes alles 2011. aastal. Tomson ise lahkus vabatahtlikult töölt alles tänavu mais ja saab praegu politseipensioni. Kannatanu jaoks oleks aga paradoksaalselt olnud kasulikum, kui pettus poleks välja tulnud.
Varsti pärast kriminaalasja algatamist vormistati Soleil Invest ümber uuele omanikule ja uuele aadressile ning läks ruttu pankrotti. Firma masinad läksid aga edasi Tomsoni abikaasa nimel firmale Puksiirteenused OÜ, mis tegutseb täpselt samal alal ja samal aadressil ning isegi samade telefoninumbritega. Kannatanu Henri Võigemasti motiiv oma lugu jutustada on just nimelt juhtida tähelepanu, kui lihtne on varadega vangerdada ja neid peita.
Toomas Tomson eitab, et tema firma pankrot oli fiktiivne ja eesmärgiga varasid peita. Prokuratuur on küll enda sõnul kahtlusaluste vara arestinud – nii palju kui seda veel alles oli – kuid möönab siiski, et kannatanud tõenäoliselt täit hüvitist ei saa.