Raivo Vetik: millest sõltub eestlaste vene keele huvi?

Raivo Vetik Foto: Peeter Langovits

Uuringud kinnitavad, et tervikuna on eestlaste vene keele oskus ja huvi selle õppimise vastu viimase paarikümne aasta jooksul pidevalt vähenenud. Vaadates vene keele oskust vanusegruppide lõikes, võib kinnitada, et tulevikus jätkub see protsess ainuüksi demograafilistel põhjustel üha kiirenevas tempos – kui pensioniealiste seas oskab vene keelt umbes 80 protsenti, siis noorte seas alla kolmandiku eestlastest.

Tegemist on ühelt poolt teatud kultuurilise kapitali kaotamisega, mille üle ei ole põhjust rõõmustada, teisalt aga asjade loomuliku arenguga pärast n-ö tagasipöördumist läände. Mul võib olla kahju, et minu lapsed ei suuda lugeda Dostojevskit originaalis, aga ma ei saa seda neile ka ette heita, sest keskkond meie ümber on muutunud.

Võib väita, et eestlaste vene keele huvi mõjutab muu hulgas ka olukord Eesti-Vene suhetes. Pragmaatiliselt võttes ei oleks midagi loomulikumat, kui eestlased püüaksid ära kasutada Vene turuga seotud majanduslikke võimalusi või õppida tundma rikast vene kultuuri, mis eeldab vene keele oskust. Suhete teravnemine ja sellega kaasnevad emotsioonid mõjutavad aga automaatselt ka inimeste keeleoskusega seotud hoiakuid.