Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Teder: apteekide asutamispiirangud ei ole põhiseadusega kooskõlas

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Õiguskantsler Indrek Teder tegi täna riigikogule ettepaneku muuta ravimiseaduses uute apteekide rajamisele ja olemasolevate apteekide laienemisele või asukoha muutmisele kehtestatud piiranguid, mis tema hinnangul on põhiseadusega vastuolus.

Teder leidis ettepanekus, et piirangud ei taga apteegiteenuse kättesaadavust ega õigusta seetõttu nendega kaasnevat ettevõtlusvabaduse ja võrdsuspõhiõiguse riivet. Varem on piiranguid kritiseerinud ka nii konkurentsiamet kui riigikontroll.

Õiguskantsler meenutas, et asutamispiirangute kehtestamise hetkeks oli apteegiteenuse turul kujunenud olukord, kus linnades oli apteekide vahel tihe konkurents, kuid maapiirkondades apteekide arv järjest vähenes ning teenus polnud kõigile inimestele geograafiliselt kättesaadav. Seetõttu võttis riigikogu 2005. aastal vastu otsuse piirata uute apteekide asutamist, mille otseseks tagajärjeks on tema sõnul valdavalt apteegiteenuse osutamise turgude lukkuminek uutele tulijatele.

Tederi sõnul on nende sätete kehtestamist põhjendatud vajadusega tagada kõigile inimestele apteegiteenuse võrdsem ja parem kättesaadavus. «Ometi pole selliste geograafiliste ja demograafiliste piirangutega võimalik saavutada apteegiteenuse kättesaadavust piirkonnas, kus kvaliteetse teenuse pakkumiseks puudub piisav nõudlus, mis motiveeriks ettevõtjat teenust osutama,» ütles ta.

Samuti takistavad piirangud Tederi sõnul suure nõudlusega piirkonnas ettevõtlusalast tegevust neil, kes sooviksid apteegiteenuse osutamist alles alustada või oma tegevust laiendada. Teisisõnu oleneb juurdepääs teenuse osutamisele tema sõnul sellest, kes tegutses apteegiteenuse turul enne piirangute kehtestamist.

Teder märkis, et kuna ravimite tarbijale müügi kanalid on seaduse alusel piiratud apteekidega, siis ulatub turulukk väljapoole apteegiteenust, mõjutades konkurentsi ka hulgimüügi tasandil. «Ettevõtjate taoliseks erinevaks kohtlemiseks pole aga objektiivset ja mõjuvat põhjust. Vastupidi, kõnealused piirangud on praktikas asunud vastu töötama eesmärgile, miks need piirangud üldse kehtestati,» lausus ta.

Õiguskantsler lisas, et tema hinnangul tuleks püüda sama eesmärki saavutada ettevõtlusvabadust vähem riivaval moel. «Seejuures leian, et sellistes piirkondades, kus pakkumist oleks piirangu puudumisel piisavalt, tagab vaba konkurents teenuse kättesaadavuse ilma ettevõtlusvabadust ja võrdsuspõhiõigust piiramata. Apteegiteenuse turuluku kaotamine avardaks ravimimüügiga tegelevate ettevõtjate võimalusi turgu haarata ja laieneda, mis aitaks muuta kujunenud olukorda, kus ravimimüügi jae- ja hulgimüügiturge kontrollivad suures osas kaks suurt ettevõtjat,» märkis ta ettepanekus.

Viimase aasta jooksul on õiguskantsler teinud riigikogule kokku kaheksa ettepanekut viia seadused põhiseadusega kooskõlla. Ettepanekuid peab arutama riigikogu täiskogu, kel tuleb hääletusel otsustada, kas asuda seadust muutma või mitte.

Tagasi üles