/nginx/o/2012/09/20/1330560t1hcb44.jpg)
Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kuuluv riigikogu liige Tõnis Lukas otsib poliitikute hulgas toetust, et algatada eelnõu, mis muudaks riigikogu valimistel avatuks parteide üleriigilised nimekirjad ja tähendaks, et väga väikese häälte arvuga kandidaadid tänu parteide järjestatud nimekirjadele parlamenti enam ei pääseks.
Juba suvel esitas Lukas samasisulise muudatusettepaneku elektroonilise hääletamise korda täpsustavale eelnõule, kuid parlamendi põhiseaduskomisjonis ei leidnud see sel nädalal toetust. Komisjoni reformierakondlasest esimees Rait Maruste ütles teisipäeval, et Lukase ettepanek pole sugugi halb ja väärib kaalumist, ent see ei kuulu kõnealuse eelnõu juurde.
Lukas ütles Postimehele, et kavatseb algatada nimekirjade avamiseks eraldi eelnõu, millele otsib praegu poliitikute hulgas toetust. «Üldsõnalist toetust olen saanud päris palju, loodan, et ka teised poliitikud on valmis esitama selle menetlusse eraldi eelnõuna. Mulle teadaolevalt kaalutakse selle toetamist nii IRLi kui ka Reformierakonna fraktsioonis,» lausus ta.
Lukas meenutas, et enne mulluseid riigikogu valimisi leidsid mitmed poliitikud, et riigikogu valimiste üldnimekirjad tuleks avada ja reastada kandidaadid saadud häälte arvu järgi. «Nende teemade juurde, millest hingestatult kõneletakse enne valimisi, tuleks pärast valimisi tagasi pöörduda ja mitte neid unarusse jätta,» ütles ta.
Nende teemade juurde, millest hingestatult kõneletakse enne valimisi, tuleks pärast valimisi tagasi pöörduda ja mitte neid unarusse jätta.
Vabariigi valimiskomisjoni andmetel jagatakse üleriigiliste nimekirjade põhjal kompensatsioonimandaatidena umbes veerand riigikogu kohtadest. Sel moel pääsevad riigikokku kandidaadid, kes pole isiku- või ringkonnamandaadiga valituks osutunud.
Senise korra järgi saavad kompensatsioonimandaadi inimesed, kes paiknevad erakondade kinnitatud üldnimekirjades eespool, olenemata sellest, kui palju hääli on nad valijatelt saanud.
Lukas soovib aga, et samamoodi nagu juba praegu ringkonnanimekirjades, reastuksid kandidaadid ka üldnimekirjades isiklikule häältesaagile vastavalt ümber. Seega pääseksid parlamenti mitte need, kes asuvad parteide esitatud nimekirjade eesotsas, vaid need, kes on kogunud oma ringkonnas suurema häälteprotsendi, mida arvestataks valimisringkonna lihtkvoodist. Lukas toonitas, et seega ei reastuks kandidaadid ümber mitte absoluutse häältearvu järgi, vaid arvestades häälte, ringkonna suuruse ja valimistest osavõtnute suhet.
2004. aastal koostas Tartu ülikooli politoloogia osakond toona riigikogu menetluses olnud valimisseaduse muudatustele ekspertiisi, kus analüüsiti põgusalt ka ettepanekut reastada kandidaadid kompensatsioonimandaatide jaotamisel ümber. Allan Sikk, Rein Taagepera ja Rein Toomla märkisid toona, et aastatel 1992-2003 ei oleks taoline muudatus mandaatide jaotust erakondade vahel üldse muutnud, küll aga oleksid mõnevõrra muutunud riigikokku pääsenud erakondade esindajad.
Riigikogu valimistel saavad parteid kandidaate üles seada 12 valimisringkonnas. Lisaks koostab iga erakond ühtse üleriigilise nimekirja, kus on reastatud kõik ringkondades esitatud kandidaadid. Valimistulemused tehakse kindlaks kõigepealt valimisringkonna tasandil, kus jaotatakse isiku- ja ringkonnamandaatidena umbes 75 protsenti riigikogu kohtadest. Ülejäänud 25 protsenti jagatakse kompensatsioonimandaatidena üleriigiliselt.
Järgmised riigikogu valimised toimuvad Eestis 2015. aasta 1. märtsil.
/nginx/o/2014/04/17/2966970t1hb2f1.jpg)