Paranevaid tuleohutusnäitajaid tumestavad hooletud suitsetajad

Kuigi elanikkonna teadlikkus tuleohutusest aasta aastalt kasvab, valmistavad päästjatele endiselt kõige rohkem muret hooletud suitsetajad, kes enda ja teiste elu ohtu seavad, rääkis päästeameti ennetustöö planeerimise- ja analüüsi talituse juhataja Indrek Ints.

Täna toimus Tallinnas Tammsaare pargis tuleohutuspäev, kus huvilised said jälgida tuletõrjespordi võistlusi, proovida kustutiga tuld kustutada ning vaadata, kuidas töötab pommirobot ja mida peidab endas päästeauto. Demonstreeriti näiteks seda, miks pole mõtet põlevat õli veega kustutada - taevasse lendab tohutu leek.

«Nüüd oskavad lapsed öelda, kuidas tulise õli kustutamine käib – mitte mingil juhul ei tohi vett kallata,» rääkis Tallinna 26. lasteaia õpetaja Maie Kalmus. «Laste turvalisus on väga oluline ja seda tulime siia õppima.»

Lastele meeldisid käärid, millega lõigatakse autodest inimesi välja. Samuti sai proovida selga päästjate riideid. Kalmuse sõnul oli lasteaialastel väga vahva ja õpetlik ning ta imestas, et üritusele ilmus ainult nende lasteaed.

Kahe lapsega ohutuspäevale tulnud Merle Ehasalu sõnul on tuleohutus väga tähtis. Seetõttu on ta lastele seletanud, et tikud pole mängimiseks ning ohutuse mõttes on need kodus kõrgele ära tõstetud. Ehasalu rääkis, et tema kodus on kõikides eluruumides suitsuandurid ning kokku kaks tulekustutit.

«Suitsuanduritel on korralikult patareid sees ja kontrollime ka neid,» kinnitas Ehasalu. «Kuna meil on ahjuküte, käib kord aastas korstnapühkija ülevaatamas. See on kah tuleohutusega seotud.»

Reet Rives proovis ohutuspäeval esimest korda tulekustutit.

«Lapsed tõid mulle kustuti. Panid nurka ja ma ükspäev vaatasin, et kui midagi juhtub, siis ma ei oskagi kasutada,» rääkis Rives. Proovinud pargis päästeametnike juhendamisel tulekustustit kasutada, leidis Rives, et see on väga lihtne. «Mingi rõngas on, mida tuleb tõmmata. Ma lähen koju vaatama, kas seal on ka rõngas.»

Ohutuspäev on üks osa päästeameti teavitustööst. Päästeameti ennetustöö planeerimise- ja analüüsi talituse juhataja Indrek Intsu sõnul paneb päästeamet suurt rõhku noorte teadlikkuse kasvatamisele.

«See on järjepidev töö, mida ei tohi katkestada,» sõnas ta. Selleks, et tulekahjude ja seeläbi ka tulesurmade arvu vähendada, tegeleb päästeamet lisaks erinevate sihtgruppide koolitamise ja nõustamisega. Ints rääkis, et hukkunutega tulekahjude puhul on peamiseks märksõnaks hooletus.

«Kõige rohkem põhjustab hukkunutega tulekahjusid hooletus,» ütles Ints. «Sellest võiks eraldi välja tuua hooletuse suitsetamisel – see on 50 protsenti tulesurmadest.» Järgmisteks põhjusteks on hooletus lahtise tulega, näiteks kütmisel, ja elektriseadmete rikked.

Päästjatele teevad muret ka küünlad ning küttekollete juurde ladustatud põlev materjal.

Kui mullu hukkus tules 73 inimest, siis tänavuse aasta üheksa ja poole kuuga on hukkunud 40. Veel aastal 2006 suri tulekahjus 163 inimest. Mullu toimus 1984 hoonete tulekahju, tänavu on praeguseks toimunud 1365 hoonete põlengut. 2007. aastal oli see arv 3069.

«Nii tulekahjude kui eluhoonetes puhkenud tulekahjude arv on kuue viimase aastaga langenud poole võrra,» rääkis Ints. «Kui eluhoonetes langeb tulekahjude arv, siis automaatselt langeb ka hukkunute arv.»

Ta lisas, et iga aasta lõpus viiakse läbi tuleohutusalane indeks ning see näitab, et elanikkonna teadlikus on viimaste aastate kõrgeim.