Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Valijad võivad oma e-häält kontrollida saada alles 2015. aastal

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Elektroonilise hääletamise portaal
Elektroonilise hääletamise portaal Foto: www.valimised.ee

Parlamendi põhiseaduskomisjoni tänase otsuse kohaselt võivad valijad oma elektrooniliselt antud häält kontrollida saada alles 2015. aastal toimuvatel riigikogu valimistel.

Põhiseaduskomisjoni reformierakondlasest esimees Rait Maruste ütles Postimehele, et komisjon leidis pärast pikka arutelu, et elektroonilise hääle kontrollimehhanismi tehnilist lahendust, mis enamikku rahuldaks, veel pole. Seetõttu otsustati tema sõnul kompromissina, et verifitseerimisvõimaluse rakendamine lükatakse edasi.

Muudatuse kohaselt võib alates 2013. aasta kohalikest valimistest rakendada katseliselt süsteemi, mis võimaldab elektrooniliselt hääletanud valijal kontrollida, kas hääl on tema tahte kohaselt e-hääletamise süsteemile edastatud. Maruste lisas, et kui testid ja vastavad pilootprojektid ennast õigustavad, saab hääle kontrolli rakendada 2015. aastal toimuvatel riigikogu valimistel.

Maruste sõnul on verifitseerimine valijale niikuinii pigem privileeg, kuna näiteks sedeliga hääletanud inimesel oma hääle kontrollimise võimalust ei ole.

Opositsioonilisse Keskerakonda kuuluv põhiseaduskomisjoni liige Priit Toobal avaldas samas kahetsust, et vaatamata vajadusele ja võimekusele otsustati e-hääletuse turvalisemaks muutmisega venitada. Tema sõnul laseb komisjoni otsus liiva kogu e-valimiste töörühma senise töö, mille käigus rõhutasid mitmed IT-spetsialistid verifitseerimise vajadust, öeldes, et vastasel juhul on see hääletusviis ebaturvaline ja seda ei tohiks kasutada.

Toobali sõnul oli hääle andmise tuvastamise kontrolli võimalus peamine punkt, mis muutnuks e-valimisi oluliselt. «Selle süsteemi sisse viimisega venitamine tähendab seda, et järgmise aasta kohalikel valimistel ei tea inimesed e-häält andes endiselt, kas see jõudis adressaadini just sellisena, nagu valija soovis. Sama lugu on ka 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistega,» ütles ta Keskerakonna pressiesindaja teatel.

Põhiseaduskomisjon lisas verifitseerimise rakendamist puudutava muudatuse e-hääletamise korraldust täpsustavasse eelnõusse, mis peaks taas riigikogu täiskogu ette jõudma 25. septembril. Põhiseaduskomisjon soovitab parlamendil eelnõu teise lugemise lõpetada.

Valijad on Eestis saanud elektrooniliselt hääletada viitel valimistel alates 2005. aastast. Mullu kevadel toimunud riigikogu valimistel kasutas seda võimalust veerand kõigist hääletanutest ehk 140 846 inimest.

Tagasi üles