/nginx/o/2014/04/17/2966970t1hb2f1.jpg)
/nginx/o/2012/03/02/993724t1he3e5.jpg)
Parlamendi põhiseaduskomisjonis ei leidnud täna toetust Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kuuluva Tõnis Lukase ettepanek muuta riigikogu valimistel avatuks parteide üleriigilised nimekirjad.
Lukase valimisnimekirjade avamise ettepanek ei leidnud toetust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhiseaduskomisjoni reformierakondlasest esimees Rait Maruste ütles Postimehele, et ettepanek jäi väljapoole kõne all olnud eelnõu, mille sisuks on korrastada elektroonilise hääletamise õiguslikku regulatsiooni. «Lukase ettepanek, mis pole sugugi halb ja väärib kaalumist, ei kuulu selle eelnõu juurde,» lausus ta.
Maruste sõnul võiks muudatuse arutamine jätkuda, kui komisjon võtab ette ka teised valimis- ja erakonnaõigust puudutavad ettepanekud, mida erakondade rahastamise ja järelevalve süsteemi kohta arvamusi esitanud institutsioonid ja eraisikud tegid. Samuti on Lukasel tema sõnul võimalik algatada üleriigiliste nimekirjade avamiseks eraldi eelnõu.
Lukas esitas suvel peamiselt e-hääletamise korda täpsustavale eelnõule muudatusettepaneku, mis muudaks riigikogu valimistel avatuks erakondade üleriigilised nimekirjad ja tähendaks, et väga väikese häälte arvuga kandidaadid tänu parteide järjestatud nimekirjadele parlamenti enam ei pääseks.
Vabariigi valimiskomisjoni andmetel jagatakse üleriigiliste nimekirjade põhjal kompensatsioonimandaatidena umbes veerand riigikogu kohtadest. Sel moel pääsevad riigikokku kandidaadid, kes pole isiku- või ringkonnamandaadiga valituks osutunud.
Senise korra järgi saavad kompensatsioonimandaadi inimesed, kes paiknevad erakondade kinnitatud üldnimekirjades eespool, olenemata sellest, kui palju hääli on nad valijatelt saanud.
Lukas soovib aga, et samamoodi nagu juba praegu ringkonnanimekirjades, reastuksid kandidaadid ka üldnimekirjades isiklikule häältesaagile vastavalt ümber. Seega pääseksid parlamenti mitte need, kes asuvad parteide esitatud nimekirjade eesotsas, vaid need, kes on kogunud oma ringkonnas suurema häälteprotsendi.
2004. aastal koostas Tartu ülikooli politoloogia osakond toona riigikogu menetluses olnud valimisseaduse muudatustele ekspertiisi, kus analüüsiti põgusalt ka ettepanekut reastada kandidaadid kompensatsioonimandaatide jaotamisel ümber. Allan Sikk, Rein Taagepera ja Rein Toomla märkisid toona, et aastatel 1992-2003 ei oleks taoline muudatus mandaatide jaotust erakondade vahel üldse muutnud, küll aga oleksid mõnevõrra muutunud riigikokku pääsenud erakondade esindajad.
Riigikogu valimistel saavad parteid kandidaate üles seada 12 valimisringkonnas. Lisaks koostab iga erakond ühtse üleriigilise nimekirja, kus on reastatud kõik ringkondades esitatud kandidaadid. Valimistulemused tehakse kindlaks kõigepealt valimisringkonna tasandil, kus jaotatakse isiku- ja ringkonnamandaatidena umbes 75 protsenti riigikogu kohtadest. Ülejäänud 25 protsenti jagatakse kompensatsioonimandaatidena üleriigiliselt.
Järgmised riigikogu valimised toimuvad Eestis 2015. aasta 1. märtsil.